Olemine või olemised

Verivärske dialoog.

 

Olemine või olemised 

Karmo Talts 

 

Martin: Me oleme Maailmas.

Uku: Sina küll maailmas pole, vaid sa oled Euroopas.

Martin: Kuidas nii?

Uku: Sest sinu Olemine on sakslaseks olemine ja paremal juhul kreeka keele mõjude kaudu eurooplaseks olemine.

Martin: Kas sa pead erinevaid keeli erinevate olemiste kodadeks?

Uku: Mõtlemine on osa olemisest ja keel mõjutab mõtlemist.

Martin: Miks nii ettevaatlikult?

Uku: Sest leidub olemisi, mis avanevad erinevatest keeltest mõjutatud oma olemises olevatele.

Martin: Ja erinevaid olemisi, mis avanevad olevatele, kes on mõjutatud ühest ja samast keelest?

Uku: Just.  

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Hermeneutiline arusaam märkide tähendusest ja püüe sõnastada kriitilisi mõisteid

Karmo Talts 

 

Sõnastame järgmise arusaama uute ja vanade märkide tähenduse suhetest: uusi märke tõlgendatakse vanade märkide ja vanu märke uute märkide valguses.

Vaatame nüüd selle tähendust püüdele võtta kasutusele uusi mõisteid kriitilise disukrsuse jaoks või võtta kasurusele dekonstueeritud mõisteid. Kuigi see, mida nende kasutusele võtja enda arust nende märkidega mõtles, sõltub samuti olemasolevatest märkidest, siis nende märkide edasisel tõlgendamisel väheneb nende kriitiline või dekonstrueeriv potentsiaal, sest neid kasutavate tekstide lugejad/kuulajad tõlgendavad uusi märke suurel määral vanade märkide ja seega vana diskursuse valguses ja vana diskursust vähesel määral uute märkide valguses. Äärmisel juhul on uute märkide mõju vana diskursuse tõlgendamisele tühine.

Vaatame nüüd vahendeid selle ohu vähendamiseks. Kriitilist või dekonstrueeritud sõnavara tuleb regulaarselt uuendada, et tekstid kasutaks suurel määral uusi mõisted ja diskursus üha uueneks.

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus

Tekstide muutumise võimalikkuse tingimus
Karmo Talts

Vaatame selle, et tekstidel üldse on diakrooniline mõõde ja nad saavad muutuda, tingimusi. Kui tekstidel on struktuur, siis saab esialgne muutus seisneda ainult selles, kuidas me tekste tõlgendame.
Vaatame nüüd teksti tõlgenduse muutumist ajas. Teksti tõlgendus muutub aja jooksul määral, mil sellest saab suhteliselt iseseisev ühik ja selle tõlgenduse väljendamiseks luuakse uus tekst või muudetakse olemasolevat teksti.

Hüpotees, et iga kogemus tõlgendab võimalike märke selle kohta, mis on olemas

Hüpotees, et iga kogemus tõlgendab võimalike märke selle kohta, mis on olemas  

Karmo Talts

Sõnastame hüpoteesi, et iga kogemus tõlgendab võimalike märke selle kohta, mis on olemas. 
Vaatame nüüd neid märke lähemalt. Mõned neist märkidest on vahendatud ajus aktiivsuse muutuste kaudu, aga algselt pärinevad need meeleelundite ärritusest. Teised neist märkidest (vahetumalt antud märgid) pärinevad aju aktiivsuse muutustest.
Vaatame nüüd, mis saab selle protsessi käigus valesti minna. Erinevad objektid võivad kutsuda meeleelundites esile sarnase ärrituse. Kui me harilikult puutume teatud laadi ärrituse puhul kokku ühte laadi objektiga, siis juhul, kui sarnase ärrituse kutsub esile teist laadi objekt, siis teislaadi objekt näib meile esimest laadi objektina või meil on subjektiivne mulje, et teist laadi objekt on esimest laadi objektide sarnane.
Vaatame nüüd aju aktiivsuse muutumise tõlgendamist. Isegi siis, kui meeleelundites kutsutakse esile ärritus, võib aju aktiivsus muutuda ärrituse tagajärjel ebatavalisel viisil. Neil juhtudel meile näib objekt erinevana sellest, millisena ta oleks meile tundunud siis, kui aju aktiivsus oleks muutunud harilikul viisil, või koguni tunduda teist laadi objektina, mitte seda laadi objektina, millega on tegu.
Vaatame nüüd tõsisemaid aju aktiivsuse muutumise tõlgendamisega seotud probleeme. Aju aktiivsus võib muutuda viisil, mil see tavaliselt muutub meeleelundite ärritamise korral, ka siis, kui meeleelundeid ei ärritata. Neil puhkudel meile näib seal, kus pole mingit objekti, olevat objekt.  

Tõlgendamisküsimus teaduses

                Tõlgendamisküsimus teaduses

                Karmo Talts

 

Vaatame teaduslike teooriate ja uute andmete suhet tõlgendamise seisukohast. Uusi andmeid tõlgendatakse olemasolevate teooriate ja olemasolevaid teooraid uute andmete valguses.

Vaatame nüüd selle tähendust teaduse arengule. Normaalteaduse perioodi ei mõjuta ainult seniste teooriate edu, vaid ka olemasolevate teooriate loodud tõlgendamishorisont, mis raskendab andmete uudsete tõlgendamisvõimaluste nägemist.  

Tõlgendamise roll elule tähenduse andmises

 

    Tõlgendamise roll elule tähenduse andmises

                Karmo Talts

 

Uurime tõlgendamise rolli elule tähenduse andmises. Selleks vaatame tunnete poolt elule antavat tähendust. Kui me midagi positiivset tunneme, siis sellel on meie jaoks ebamääraselt positiivne tähendus. Kui me midagi negatiivset tunneme, siis on sellel ebamääraselt negatiivne tähendus.

Vaatame nüüd katset oma tundeid mõista. Selleks tuleb tundeid tõlgendada.

Vaatame nüüd seda tõlgendamist lähemalt. Esimene tõlgendamise samm on selle, mis meis tundeid tekitas, tõlgendamine tunnete ja tunnete tõlgendamine selle, mis meis tundeid tekitas, valguses.

Vaatame nüüd esialge tõlgenduse tähendust. Mingil osal maailmast või meie elust on selle tõlgenduse valguses suhteliselt konkreetne tähendus. See aga tähendab seda, et me tõlgendame maailma või elu selle tähenduse valguses, mis on selle osal ja selle osa selle valguses, kuidas me maailma või elu mõistame.

Vaatame nüüd jätkuvat tõlgendamist. Iga uus sündmus või objekt saab tähenduse meie elu ja meie elu selle sündmuse või objekti valguses.