Tingimuslaused tavakeeles ja tõenäosus

Tingimuslaused tavakeeles ja tõenäosus

Karmo Talts

Vaatame tingimuslauseid tavakeeles. Kui keegi katsub juhet ja ei saa elektrit, siis see ei kummuta seda, mida me tavaliselt selle lausega mõtleme, sest me teame, et mõnikord kui katsutakse juhet, ei pruugi vool olla sisse lülitatud jne. Seega võib lauset „kui sa katsub juhet, siis saab elektrit“ analüüsida nii: juhet katsudes on võimalik saada elektrit.
Võrdleme nüüd seda tõlgendust väitega: radiaatorit katsudes on võimalik saada elektrit. Kuna radiaatorit katsudes võib saada näiteks staatilise elektrilöögi, siis on see väide tõene. 
Vaatame nüüd erinevust juhtme ja radiaatori vahel. Staatilise elektri saamine, võimalus, et radiaator on meelega ühendatud vooluringi jmt. võimalused on vähetõenäolised. Seega võib tavakeelse lause „kui sa katsud juhet, siis sa saad elektrit“ parem tõlgendus olla selline: juhet katsudes on tõenäoline saada elektrit.
Üldistame nüüd. Tingimuslausetega peetakse sageli silmas seda, et tõenäoliselt siis, kui eeldus on täidetud, on tingimuslause järeldus tõene.

Grelling-Nelsoni paradoks ja tähendus kui kasutus

Grelling-Nelsoni paradoks ja tähendus kui kasutus
Karmo Talts

Vaatame autoloogilisuse küsimust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Kui me oleme sõna x kasutanud objektide, millel on omadus y, kohta ja x-il on omadus y, siis juhul, kui me kasutame x-i x-i kohta, kasutame me x-i viisil, mis on x-i senise kasutusega kooskõlas.
Vaatame nüüd sõna "heteroloogiline". Kui me oleme seda sõna kasutanud minevikus sõnade kohta, mida me ei kasuta iseenda kohta, siis juhul, kui me hakkame seda sõna kasutama sõna "heteroloogiline" kohta, siis me kasutame seda sõna viisil, mis pole kooskkõlas sellega, kuidas me oleme seda sõna minevikus kasutanud.
Vaatame nüüd selle tähendust. Sõnade kasutus pole miski, mis eksiteerib meist sõltumatult. Kui me hakkame sõna kasutama teisiti, siis sõna kasutus muutub.

Tõde, vasturääkivus ja tähendus kui kasutus

Tõde, vasturääkivus ja tähendus kui kasutus

Karmo Talts 

 

Vaatame tõesust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Selleks kujutleme keelt, kus sõna "lumi" kasutatakse küll lume kohta, aga sõna "valge" kasutatakse sinise värvuse kohta. Sellises keeles on väide "lumi on valge" väär. Seega on väide "lumi on valge"  tõene siis, kui me kombineerime sõnu "lumi", "valge" ja "on" lauses viisil, mis sobib sellega, kuidas me neid sõnu harilikult kasutame, kokku.

Vaatame nüüd vasturääkivuse seadust. Kui me ütleme, et lumi on korraga sinine ja lumi pole sinine, siis me kombineerime lausetes "lumi on sinine" ja "lumi pole sinine" esinevaid sõnu korraga kahel viisil, millest üks ei sobi kokku sellega, kuidas me neis lausetes esinevaid sõnu harilikult kasutame.

Ebamäärasus ja tähendus kui kasutus

Ebamäärasus ja tähendus kui kasutus 

Karmo Talts 

Vaatame ebamäärasust tähenduse kui kasutuse seisukohast. Kui me ei ole kunagi kasutanud sõna "kiilas" x-i juuksekarvaga inimese kohta ja me pole seda sõna kunagi kasutanud ka inimese kohta, kellel on rohkem kui x juuksekarva, siis puudub nii sõna "kiilas" kasutus, mille järgi x-i juuksekarvaga inimene on kiilas, kui ka selle sõna kasutus, mille järgi x-i juuksekarvaga inimene pole kiilas.

Kas tavamõtlemine on mitte-klassikaline?

Kas tavamõtlemine on mitte-klassikaline?

Karmo Talts 

 

Vaatame, kas tavamõtlemine on mitte-monotoonne. Tavamõtlemine küll tunnistab, et reeglitel on erandid ja seega tunnistab ebanormaalseid juhte. Samas tavamõtlemine ei käsitle arusaama, et erand x rikub reeglit y, reeglina, mida ennast on tingimustel z võimalik rikkuda.

Vaatame nüüd, kas tavamõtlemine on hägus. Tavamõtlemine tunnistab pooltõdesid ja tavamõtlemine tunnistab, et väide võib olla pigem, üsna jne. tõene. (Mõnes kultuuris, kus keel võimaldab seda väljendada, võib väide olla ka pigem, üsna jne. väär.) Samas pole selge, kas pigem tõesed väited ja pooltõed paigutuvad tavamõtlemises ühele skaalale, või väljendab pigem tõesus mingit osalisest tõesusest erinevat tõe mõõdet. 

Vastandid tavamõtlemises ja dialektika

Vastandid  tavamõtlemises ja dialektika

Karmo Talts

 

Vaatame tavamõtlemise arusaama vastanditest. Vastandlikud ei pea tavamõtlemise seisukohast olema tingimata predikaadid, vastandlikud võivad olla ka objektid, nagu kass ja koer.

Vaatame nüüd tavamõtlemise mõju dialektilisele mõtlemisele. Kuna tavamõtlemise mõjul dialektikule näib, et vastandlikud võivad olla ka objektid, siis dialektik ei pea vasturääkivuseks ainult seda, kui x-il on ja ei ole korraga mõni predikaat või on x-il vastandlikud predikaadid, vaid ka seda, kui x-il ja y-il on vastandlikud predikaadid.

Vaatame nüüd seda olukorda realistlikumalt. Kui x-il ja y-il on vastandlikud predikaadid, siis nad ei ole vastandid, vaid lihtsalt erinevad üksteisest. Kuna x-i ja y-i erinevus pole vasturääkivus, siis ei pea seda ka ületama.