Väited, mis esitavad hüpoteesi, väited, mis kannavad informatsiooni, mida me peame teabeks, semantika ja paradoksid

Väited, mis esitavad hüpoteesi, väited, mis kannavad informatsiooni, mida me peame teabeks, semantika ja paradoksid 

Karmo Talts

Vaatame selle, et me võime sõnastada nii tõeseid hüpoteese, kui ka anda edasi hangitud teavet, tähendust loogika semantika jaoks. Ma vajame kahte erinevat semantikat, kus ühes me tõlgendame lausemuutujaid nii: P esitab hüpoteesi, et P, ja on tõene siis, kui on nii, nagu see hüpotees ütleb ja teises nii: P kannab informatsiooni, et P ja on tõene siis, kui selle informatsiooni puhul on tegu teabega, mille me oleme hankinud.
Vaatame nüüd paradokside võimalikke tõlgendusi. Valetajalauset on võimalik tõlgendada hüpoteesina, et pole nii, nagu valetajalause ütleb, ja on võimalik tõlgendada nii: me kas anname selle väitega edasi teavet mille me oleme hankinud või me anname selle väitega edasi väärinformatsiooni .
Vaatame nüüd esimest võimalust. Hüpotees, mis ütleb, et pole nii, nagu see hüpotees ütleb, pole kooskõlaline.
Vaatame nüüd selle tähendust hüpoteeside loogika jaoks. Me vajame kahte erinevat tõeväärtust tegelikkusele mitte vastavate hüpoteeside kohta: tõeväärtust, mis on väitel siis, kui ei ole nii, nagu väite väljendatav hüpotees ütleb ja hüpotees ei räägi iseendale vastu ja tõeväärtust, mis on väitel siis, kui väite väite väljendatav hüpotees räägib iseendale vastu. Ühtlasi vajame kahte erinevat eitust: ühte, mis muudab tõeseks ainult väited, mis esitavad hüpoteesi, mis ei vasta tegelikkusele, aga mis ei räägi iseendale vastu ja teist, mis muudab tõeseks ainult väited, mis esitavad hüpoteesi, mis räägib iseendale vastu.