Eetilise teo deontiline komponent ja teo tulemuslikkuse komponent
Karmo Talts
Vaatame,
kas teleoloogilisele eetikale on võimalik anda deontiline komponent. Kui
tegu viib maailma selle telosele lähemale, aga teo sooritaja ei teinud
seda kavatsusega viia maailma selle telosele lähemale, siis tal ei täitnud oma kohust viia maailma
selle telosele lähemale.
Vaatame nüüd võimalust, et teo tulemused
üldse ei loe, loeb ainult see, kas tegija kavatseb maailma viia selle
telosele lähemale. See nullib ära vajaduse oma tegusid planeerida, sest
planeerimine muudab teo tulemust, mitte kavatsust, millega tegu sooritatakse. Lisaks tekib küsimus, kas keegi, kes telost valesti
mõistab, teeb hea teo, kui ta püüab oma teoga viia maailma selle telose
poole, mille ta usub maailmal olevat.
Vaatame nüüd vooruseetikat.
Kui keegi saab oma tegude läbi paremaks või vooruslik inimene ei muutu
halvemaks, aga ei kavatsenud seda nii, siis ta ei täitnud oma kohust
olla vooruslik.
Vaatame nüüd võimalust, et see, kas tegutseja
muutub paremaks või vooruslik inimene ei muutu halvemaks, ei loe, loeb
ainult see,
kas ta kavatses käituda vooruslikult. See nullib ära
vajaduse tegelikult ennast kujundada ja tegelikult vältida halvemakas
muutumist, sest loeb ainult kavatsus. Lisaks tekib küsimus, kas
keegi, kes voorusi valesti mõistab, täidab oma kohust, kui ta püüab
käituda vooruslikult.
Vaatame nüüd võimalust, et ka deontilise
eetika puhul tegude tulemused loevad. Siis võib juhtuda, et mõnikord
siis, kui püütakse täita oma moraalset kohust, nurjutakse selles ja
tekib uus kohustus edaspidi oma moraalse kohuse täitmises õnnestuda.
Muidugi tuleb selleks, et see edaspidi õnnestuda saaks, tegutseda
kavatsusega oma moraalset kohustust täita.