Dialoog eksitamisest

Verivärske dialoog

 

Dialoog eksitamisest 

Karmo Talts

 

Füüsik: Füüsilised nähtused ei eksi.

Bioloog: Aga võibolla võivad füüsilised nähtused eksitada.

Füüsik: Mida sa silmas pead?

Bioloog: Kui näiteks putukal on kohastumus näha välja nagu teisest liigist, ohtlikum putukas, siis putukas on kohastunud levitama väärinformatsiooni.

Füüsik: Kogu eksimist ei saa ju taandada eksitamise mõjule.

Ajaloolane: Aga võibolla on see ainult moodne arusaam.

Füüsik: Mida sa silmas pead?

Ajaloolane: Argumenteerimiskunsti arengule andis tõuke pärisargumentide sofistidelt õpitud retoortikast eristamise vajadus.

Filosoof: Veel olulisem oli see, et eksitatud saamise vältimiseks tuli hakata teadmisi ennast uurima.

Ajaloolane: Just.

Filosoof: Sa ei taha siiski ei taha öelda, et teadmiste hankimiseks piisab sellest, kui meid sofistikaga ei eksitata?

Ajaloolane: Minevikus on sofistikaga eksitamist nii palju esinenud, et õigustada sellise tunnetusteooria kaalumist.

Eksistentsialism ja bioloogia

Eksistentsialism ja bioloogia 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Sartre’likku eksistentsialismi saab ühendada bioloogiaga. Bioloogias eelneb genotüüp fenotüübile.

Vaatame nüüd iseenda fenotüübi valimist. Me ei saa küll täielikult kontrollida seda, kuidas meie geneetilised eeldused väljenduvad, aga teatud piirini saame me siiski ennast arendada ja luua soodsamaid tingimusi oma eelduste väljendumiseks.

Vaatame nüüd ängi meie eelduste väljendumise pärast. Me võime tunda ängi nii selle pärast, et meie eeldused ei väljendu meie enda tahtejõuetuse tõttu enese arendamisel, kui ka ebasoodsate tingimuste pärast meie eelduste väljendumiseks. Viimasel juhul võib mängus olla ka tahtejõuetuse komponent, kui me saaks mingil määral tingimusi milles me viibime, muuta, aga meil napib selleks tahtejõudu.

Vaatame nüüd ühte lähedalt seotud ängi liiki. Me võime ängi tunda ka iseenda geneetiliste eelduste piiratuse pärast.

Vaatame nüüd ängi ja ebaadekvaatsete arusaamade seost. Me võime eksida selles suhtes, et meie enese arendamise nurjumise peamine põhjus on tahtejõud, mitte enesearendamist mitte-soosivad tingimused. Me võime eksida selles osas, kui ebasoodsad tingimused on. Me võime olukorras, kus me pole veel leidnud vahendeid tingimuste, milles me viibime, parandamiseks, eeldad valesti, et selliseid vahendeid ei ole. Me võime pidada tahtejõu hulka, mida on järjekindlaks enese arendamiseks või tingimuste, milles me viibime, parandamiseks vaja, suuremaks, kui see tegelikult on. Me võime pidada enda geneetilisi eeldusi väiksemaks kui need on või mitte olla teadlikud meie teistest eeldustest, mis puuduvaid eeldusi kompenseeriks. Me võime pidada enda geneetilisi eeldusi suuremaks ja üha nurjuda enese arendamises, selle asemel, et arendada endas neid omadusi, mille arendamiseks on meil eeldused olemas.

Püsivad ja ebapüsivad omadused

Verivärske dialoog.

 

Püsivad ja ebapüsivad omadused 

Karmo Talts 

 

Filosoof: Asjadel on olemuslikud omadused ja sattumuslikud omadused.

Aednik: Ja sattumuslikud on need omadused, mis pole püsivad?

Filosoof: Just.

Aednik: Vähemalt mõnikord ei pea see paika,

Filosoof: Kuidas nii?

Aednik: Kui õun lakkab olemast roheline, siis ei ole ju tegemist sellega, et õun kaotab sattumusliku omaduse.

Filosoof: Sest õunale on loomupäraselt omane olla ühes oma arengufaasis roheline?

Aednik: Just.

Filosoof: Aga mitte päris kõik asja ebapüsivad omadused ei ole asjale loomupäraselt omased mingis selle arengufaasis.

Aednik: Seda, miks mingid omadused muutuvad tuleb ju ka  seletada.

Filosoof: Ja kui seda ei saa seletada sellega, et asjale on mingis oma arengufaasis loomupärane olla mingi konkreetse ebapüsiva omadusega, siis tuleb seda teisiti seletada?

Aednik: Just. 

Rahva- ja professionaalse teaduse mõistete võrdlus ja teaduslikkuse kriteerium

Rahva- ja professionaalse teaduse mõistete võrdlus ja teaduslikkuse kriteerium 

Karmo Talts

Vaatame rahva- ja professionaalse teaduse suhet selle seisukohast, mida rahvateaduse mõisted maailmast välja nopivad. Klassidel, mis on professionaalse teaduse mõistete mahuks, on ühisosa rahvateaduse mõistetega. Seega pole nii, et vaalad pole rahvakalad, vaid rahvakalade ja teaduskalade hulkadel on ühisosa, aga need hulgad ei katu.
Võrdeleme nüüd omadusi, mille järgi rahvateaduse mõiste ja professionaalse teaduse mõisted maailmast objekte välja nopivad. Teaduse mõisted võtavad täpsemini arvesse seda, missuguse regulaarsusega need omadused koos ilmnevad.
Vaatame nüüd ühte võimalikku teaduslikkuse kriteeriumi. Maailma tunnetamisviis on seda teaduslikum, mida täpsemalt see võtab arvesse maailmas ilmnevaid regulaarsusi. Seega on võimalik, et leidub suhteliselt teaduslikust tunnetusviisidest teaduslikumaid tunnetusviise ja meie tänapäevane teadus osutub mõnega neist võrreldes vähemteaduslikuks.