Eksistentsialism ja bioloogia

Eksistentsialism ja bioloogia 

Karmo Talts

 

Vaatame, kas Sartre’likku eksistentsialismi saab ühendada bioloogiaga. Bioloogias eelneb genotüüp fenotüübile.

Vaatame nüüd iseenda fenotüübi valimist. Me ei saa küll täielikult kontrollida seda, kuidas meie geneetilised eeldused väljenduvad, aga teatud piirini saame me siiski ennast arendada ja luua soodsamaid tingimusi oma eelduste väljendumiseks.

Vaatame nüüd ängi meie eelduste väljendumise pärast. Me võime tunda ängi nii selle pärast, et meie eeldused ei väljendu meie enda tahtejõuetuse tõttu enese arendamisel, kui ka ebasoodsate tingimuste pärast meie eelduste väljendumiseks. Viimasel juhul võib mängus olla ka tahtejõuetuse komponent, kui me saaks mingil määral tingimusi milles me viibime, muuta, aga meil napib selleks tahtejõudu.

Vaatame nüüd ühte lähedalt seotud ängi liiki. Me võime ängi tunda ka iseenda geneetiliste eelduste piiratuse pärast.

Vaatame nüüd ängi ja ebaadekvaatsete arusaamade seost. Me võime eksida selles suhtes, et meie enese arendamise nurjumise peamine põhjus on tahtejõud, mitte enesearendamist mitte-soosivad tingimused. Me võime eksida selles osas, kui ebasoodsad tingimused on. Me võime olukorras, kus me pole veel leidnud vahendeid tingimuste, milles me viibime, parandamiseks, eeldad valesti, et selliseid vahendeid ei ole. Me võime pidada tahtejõu hulka, mida on järjekindlaks enese arendamiseks või tingimuste, milles me viibime, parandamiseks vaja, suuremaks, kui see tegelikult on. Me võime pidada enda geneetilisi eeldusi väiksemaks kui need on või mitte olla teadlikud meie teistest eeldustest, mis puuduvaid eeldusi kompenseeriks. Me võime pidada enda geneetilisi eeldusi suuremaks ja üha nurjuda enese arendamises, selle asemel, et arendada endas neid omadusi, mille arendamiseks on meil eeldused olemas.