Keele ontoloogia

Keele ontoloogia 

Karmo Talts

Vaatame keelt olemise ja oleva eristuse seisukohast. Kirjutamasolemine, lugemasolemine, rääkimasolemine ja kuulamasolemine päriselt ei kattu, kuigi suhtelemasmolemine võib hõlmata nii rääkimasolemist ja kuulamasolemist, kui ka kirjutamasolemist ja lugemasolemist.
Vaatame nüüd, kas on õigustatud rääkimine keelte sarnasusest. See, et keelt x ja y r räägitakse sarnaselt, ei tähenda tingimata, et neid kirjutatatakse sarnaselt.
Vaatame nüüd x-i ja y-t, mida räägitakse sarnaselt. Pole välistatud, et nende keelte kõnelejad omavad erinevat kuulamisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-t, mida kirjutatakse sarnaselt. Pole välistatud, et nende keelte kõnelejad omavad erinevat lugemisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-it, mida räägitakse erinevalt. Pole välistatud, et nende keelte kõnlejad omavad sarnast kuulamisviisi.
Vaatame nüüd x-i ja y-it, mida kirjutatakse erinevalt. Pole välistatud, et nende keelte kõnlejad omavad sarnast lugemisviisi.
Vaatame nüüd keele ja olemise suhet. Keel võimaldab öelda asju nii olevate, kui ka nende olemise kohta. See aga tähendab, et keel on lihtsalt veel üks olemist raamivatest teguritest, mille abil olemist välja nõutakse.
Vaatame nüüd selle tähendust maldav-olemise jaoks. Maldavalt ootamine, et olemine avaneks viisil, millest pole ei kõneldud ega kirjutatud, püüdmata suhtlemise abil rohkem olemist välja nõuda, on üks maldav olemise viisidest.