Võime tunda moraalset rahuldust

            Võime tunda moraalset rahuldust

Karmo Talts

               

Uurime moraalselt käituvat inimest, kellel on kahtlusi oma elu mõttekuses, lähtudes eeldusest, et vooruslik elu on mõttekas elu. Moraalselt käituv inimene jätab niimoodi kaheldes lahtiseks võimaluse, et tema elu pole mõttekam või on koguni vähem mõttekam, kui moraalitu inimese elu.

Uurime nüüd seda, kuidas selline olukord on psühholoogiliselt võimalik. Piisava rahulolutunde korral moraalselt elatud elust annaks see rahulolutunne moraalselt käituva inimese elule mõtte. Seega oma elu mõttekuses kahtleval moraalselt käituval inimesel ei ole see rahuolutunne piisav.

Uurime nüüd, kas võime tunda moraalset rahulolu on ise voorus. Võib väita, et kui moraalse rahulolu tunne tekib kergest, siis inimene tunneb moraalset rahulolu ka siis, kui tema käitumine pole päris moraalne ja inimene eirab sel juhul oma käitumise moraalseid puudujääke.

Vaatame nüüd seda küsimust lähtudes vaatest, et voorus on kesktee kahe pahe vahel. Inimese, kes tunneb moraalset rahulolu ainult siis, kui ta käitub moraalselt ja samas tunneb ta selliselt juhul piisavalt suurt moraalset rahuolu, et see annab tema elule mõtte, võime tunda moraalset rahuldust kujutab endast keskteed võime tunda moraalset rahuldust liiga kergesti ja võime tunda moraalset rahuldust liiga raskesti vahel.