Egoism, soovid ja vajadused

 

Egoism, soovid ja vajadused

Karmo Talts

 

Uurin selles töös egoismi. Selleks analüüsin seda, millise vormi võtab egoism siis, kui tähtsustatakse vajadusi ja millise siis, kui soove. Vajadusi tähtsustava egoismi puhul analüüsin seda, missuguseid vorme see võib võtta, kui tähtsustatakse erineva primaarsusega vajadusi.

Uurime egoismi vajaduste ja soovide erinevust arvesse võttes. Nüüd tuleb välja, et egoismivormi, mille järgi igaüks peab seisma eelkõige enda vajaduste rahuldamise eest saab eristada egoismivormist, mille järgi igaüks peab seisma eelkõige enda soovide täitumise eest.

Uurime nüüd nende egoismivormide praktilist erinevust. Kui kõik indiviidi vajadused on juba rahuldatud, siis ei ohverda ta esimese ülalmainitud egoismivormi järgimisel võimalust oma vajadusi rahuldada, kui ta pühendub teiste vajaduste rahuldamisele kaasa aitamisele. Analoogselt sellega ei ohverda teise egoismivormi puhul indiviid, kelles soovid on juba täidetud, võimalust oma soove täita, kui ta pühendub teiste soovide täitmisele kaasaaitamisele.

Uurime nüüd, kas on mingeid kaalutlusi, miks peaks ühte egoismivormi teisele eelistama. Kuna erinevalt vajadustest pole soovide täitumine indiviidile vajalik, siis enda soovide täitmise üle tähtsustamine on liigselt raiskav, nii öelda ahviarmastus iseenda vastu.

Uurime nüüd vajadusi. Kui need jagada esmasteks ja vähemtähtsateks, siis tuleb välja, et ka vajadusi tähtsustav egoism saab võtta vormi, mille järgi indiviid peaks eelkõige seisma enda kõigi vajaduste rahuldamise eest ja vormi, mille järgi indiviid peaks eelkõige seisma oma esmavajaduste rahuldamise eest.

Uurime nende egoismivormide praktilist erinevust lähemalt. Esimese vormi järgi indiviid ohverdab selle, mis on tema jaoks kõige olulisem, siis, kui ta eelistab kellegi teise vajadusi enda omadele. Teise vormi järgi juhtub see aga alles siis,  kui indiviid, kellel on rahuldamata esmavajadused,  ohverdab oma esmavajadused kellegi teise nimel. Kuigi juhul, kui rahuldamata vähemtähtsate vajadustega indiviid ohverdab midagi teiste nimel, on ka selle egoismivormi järgi tegu ennastohverdava käitumisega, ei ole see ohver ennasteitavalt suur.

Uurime nüüd kaalutlusi ühe nendest kahest egoismivormist teisele eelistamiseks. Kuna ühiskond, kus on palju rahuldamata esmavajadustega indiviide, on ebastabiilne, siis vahendina on oma tulevase heaolu nimel on mõttekas aidata kaasa sellele, et teiste indiviidide esmavajadused saaks rahuldatud ja seega on parem, kui indiviid oma sekundaarsete vajaduste rahuldamise mõnikord ohverdab, et aidata teistel oma esmavajadusi rahuldada. Seega on egoismivormi, kus kõigile oma vajadustele antakse võrdne tähtsus, eelistamine sotsiaalselt lühinägelik, sest ebastabiilsuse kasvades suureneb oht, et teised indiviidid takistavad meil oma vajadusi rahuldada.

Uurisin selles töös egoismi lähtudes sellest, et tähtsustada on võimalik nii soove, kui vajadusi ja vajadusi tähtsustades on võimalik erinevatele vajaduste eristada nende tähtsuse järgi. Leidsin, et egoismivormi puhul, mille puhul tähtsustatakse vajadusi, ei ohverda rahuldatud vajadustega indiviid oma võimalusi enda vajadusi rahuldada, kui ta aitab kaasa teiste vajaduste rahuldamisele ja et egoismivormi puhul, mille puhul tähtsustatakse soove, ei ohverda täidetud soovidega indiviid võimalusi oma soove täita, kui ta aitab teistel nende soove täita. Leidsin ka, et egoismivormi puhul, mille puhul tähtsustatakse primaarseid vajadusi, ei ohverda rahuldatud esmavajadustega indiviid oma võimalusi enda esmavajadusi rahuldada, kui ta aitab rahuldada teiste esmavajadusi.