Vimm ja moraal

 

Vimm ja moraal

Karmo Talts

               

Uurin selles töös seda, kas nõrgemaid kaitsva moraali aluseks on vimm. Selleks uurin seda, mis üldse motiveerib olendeid teiste olendite tegusid ebamoraalseks hindama.

Uurime, kas moraalse halva hukkamõistmine eeldab vimma isiku suhtes, kes moraalselt halval viisil oma ettevõtmistes edu saavutab. Selleks vaatame seda, kellel üldse on põhjust tunda vimma halva teo pärast.

Üheks selliseks indiviidiks on halva teo ohver. Vimma on halva teo pärast aga põhjust tunda ka ohvri lähedastel ja ka neil, kellel on ohvriga suhe, mis pole küll isiklik, aga kes ohvrit kahjustava teo tõttu kahju kannatavad.

Vaatame, kas halbade tegude vastu on ainult nende tegude ohvrid ja indiviidid, kellel on ohvriga mingit laadi suhe. See ei ole nii.  Näiteks on mõned indiviidid kaastundlikud. Kaastundlikul olendil on põhjus ohvreid abistada ja veenda halbade tegude sooritajaid oma käitumist muutma. 

Vaatame nüüd indiviide, kellel on olemas õiglustunne. Ka neil on põhjust olla halbade tegude vastu. Veel enam, nende eesmärk pole mitte kannatuste vähendamine, mille vahendiks kõlbab ka halbade olendite ümberveenmine, vaid see, et halva teo sooritajale saaks osaks õiglane hukkamõist ja (juhul, kui tegu on piisavalt halb) karistus.

Uurime nüüd õiglustunde ja pahameele seoseid. See seos ei ole paratamatu, sest pahameelt tekitavad vahel ka otseste ohvriteta teod.

Vaatame nüüd seda, kas pahameel, millega ei kaasne õiglustunde riivamist, on kuidagi vimmaga seotud. Kuna sellistel puhkudel otsene ohver puudub, siis esmapilgul pole kedagi, kellel oleks põhjus vimma tunda. Kui aga mõista kadedust vimmana endast mingis suhtes edukamate vastu, siis on vähem edukal indiviidil põhjus tunda vimma ka tegude pärast, millel otsest ohvrit pole, kui nende tegudega saavutab teo sooritaja midagi, mis kadestajale on kättesaamatu.

Uurisin selles töös seda, kas nõrgemaid kaitsva moraali aluseks on vimm.  Leidsin, et kaastunne ja õiglustunne annavad põhjuse moraali pooldada ka inimestele, kes ei ole moraalitute tegude ohvrid ja ei ole ohvritega seotud, ning seega pole neil põhjust tunda halbade tegude pärast vimma. Pahameele tundmise kohta ohvrita teo pärast leidsin, et sellisel juhul puudub see indiviid, kellel oleks põhjust vimma tunda teo ohvriks langemise või ohvriga seotud olemise tõttu. Küll aga võib vimma tunda vähem edukas indiviid kadeduse pärast, kui ohvrita tegu aitab teisel indiviidil saavutada midagi kadestajale kättesaamatut.