Moraalsete hinnangute määratlemine modaalsuseta väidete tasandil ja modaalsuste kasutamine moraali üle arutlemisel
Karmo Talts
Vaatame võimalust läheneda moraaliväidetele nii, et moraalseid hinnanguid ei väljendata modaalsuste abil, vaid moraalsed hinnangud esitatakse väidete, millele on võimalik rakendada modaalsusi, tasandil. See jätab lahtiseks võimaluse kasutada modaalsusi selle väljendamiseks, kas teo moraalne staatus on paratamatu, võimalik või võimatu.
Vaatame näiteks elu(de) päästmiseks valetamiseks küsimust. Kanti vaadet on võimalik mõista nii ◻Valetada on kuri. Kanti oponent võib näiteks väita ¬◻Vok ja ◻Elusid päästa on hea. Kui Kanti oponent ei väida ◻Epoh, siis ta vajab nüansseeritud käsitlust sellest, millal on valetada halb, millal on elusid päästa hea ja kuidas need võimalused on omavahel seotud.
Vaatame nüüd traditsiooniliste moraaliväidete põhjendatuse küsimust. Minevikus oli inimestel tegemist juhtudega, mil nad andsid konkreetsetele valedele, vargustele ja tapmistele hinnangu: kuri. Järeldus Vok→◻Vok on aga vigane, sest P-st ei tulene, et paratamatult P, vaid P-st tuleneb, et paratamatult võimalik, et P.
No comments:
Post a Comment