Mittemonotoonne kurjategijate käitumise analüüs
Karmo Talts
Uurime kurjategija käitumist mittemonotoonse loogika seisukohast. Selle loogika järgi võib käitumine, mis ei ole enamikule indiviididele omane, olla omane ebanormaalsetele indiviididele. Sel juhul võib arusaam, mille järgi kurjategija on teinud valiku kuritegusid sooritada, mitte ei käitu viisil, mis ongi talle omane ja ta saab oma käitumist muuta või suhteliselt lihtsalt muuta, osutuda naiivseks.
Uurime nüüd reaalseid kurjategijaid. Mõned sooritavad kuritegusid harvemini, mõned sagedamini. Sellest, et keegi sooritab kuritegusid sagedasti, aga ei saa veel tuletada seda, et tegemist on talle normaaljuhul omase käitumisega, sest keegi või peaaegu mitte keegi ei soorita kuritegusid suurema osa oma ajast.
Uurime tegude sooritamise ja tingimuste, mil neid sooritatakse, seost. Keegi võib ühtedel ja samadel tingimustel sooritada erinevaid tegusid. Kui aga keegi ühtedel ja samadel tingimustel sooritab enamasti ühe ja sama teo, siis on talle omane neil tingimustel normaaljuhul seda tegu sooritada.
Uurime nüüd selle tõsiasja tähtsust kuritegevusega võitlemisel. Kui keegi sooritab teatud tingimustel enamasti kuriteo, siis on naiivne oodata, et ta teeb lihtsalt otsuse neil tingimustel kuritegude sooritamine ära lõpetada.
Uurime nüüd tingimusi, mille esinemise puhul retsidiivne kurjategija kuritegusid sooritab. Üks osa nendest tingimustest on sisemised, st. kurjategija enda isikuomadused. Seega selleks, et retsidiivne kurjategija enda käitumist neil välistel tingimustel, mil ta enamasti sooritab kuriteo, muudaks, peab ta ise piisavalt muutuma, et ta neil välistel tingimustel enam normaaljuhul kuritegusid ei sooritaks.
No comments:
Post a Comment