Defineerimine kui tähendama saamine ja paradoksid
Karmo Talts
Vaatame selle tähendust, et enne X-i defineerimist Y-ina ei tähendanud X Y-it. Defineerimise puhul pole tegu ajatu ekvivalentsusega, vaid saamisega, X saab Y-iga ekvivalentseks.
Vaatame nüüd selle tähendust paradokside jaoks. Vahendid, mille abil väite eneseleviitamine teostatakse, ei taga ajatult väite endale viitamist, vaid loovad endale viitava väite, mida varem ei olnud olemas ja mis ei saa seega olla ajatult endale viitav väide.
Vaatame nüüd paradoksaalseid predikaate. Need ei tähenda midagi ajatult, vaid saavad midagi tähendama ja seega need ei tekita ajatut paradoksaalset predikaati.
Vaatame nüüd aja aspekti arvesse võtavaid paradokside lahendusi. Kui me lakkame kasutamast teatud vahendeid ajutiselt endale viitava väite sõnastamiseks ja lakkame kasutamast definitsioone, mis ajutiselt defineerivad paradoksaalse predikaadi, siis paradokse enam ei teki.
No comments:
Post a Comment