Tervikute nähtumine, nende olemasolu ja lihtsate makroskoopiliste objektide olemasolu
Karmo Talts
Vaatame meie argipäevast arusaama tervikutest. See on fenomenoloogiline. Meile nähtub, et tervikud on olemas.
Võtame nüüd maailma sulgudest välja. Maailmas ei pruugi olla midagi, mis määrab selle, kas objektid moodustavad terviku.
Vaatame nüüd, kuidas tervikute nähtumist seletada. Nägemistaju puhul me ei erista objektide vahel neid tühimikke, mis on nägemiseks liiga väiksed. Tervikute nägemist on seega võimalik seletada sellega, et objektid, mille vahel on mikroskoopilised tühimikud või objektid, mida me vaatame liiga kaugelt, sulavad kokku ühes näiliseks objektiks.
Vaatame nüüd, kas ainult lihtsate objektide tunnistamine tähendab, et kõik objektid on mikrsokoopilised. Kui leidub suuri lihtsaid objekte, siis see pole nii.
Vaatame nüüd suurte lihtsate objektide kanditaate. Eeldusel, et mingis suunas mõjuv jõud on pidev, siis objekti, mille ümber on väli, ümber on lõpmatu ulatusega lihtne objekt või lihtsad objektid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar