Subjektiivne tajukogemus ja meeleelundite stimuleerimine

Subjektiivne tajukogemus ja meeleelundite stimuleerimine

Karmo Talts

 

Vaatame selle, kui subjektiivse tajukogemuse esinemisest ja meeleelundite stimuleerimisest vähemalt üks on teise tingimus, võimalikke kombinatsioone. Kui vähemalt üks neist on teise tingimus, siis parajasti siis, kui meie meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi või siis, kui meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi, aga ei pruugi olla nii, et kui me kogeme midagi, siis meeleelundeid ärritatakse või siis, kui me kogeme midagi, siis meelelundeid ärritatakse, aga ei pruugi olla nii, et kui meeleeluneid ärritatakse, siis me kogeme midagi.

Vaatame nüüd kahte viimast võimalust lähemalt. Alustame võimalusega, et kui meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme midagi, aga ei pruugi olla nii, et kui me kogeme midagi, siis meeleelundeid ärritatakse. Kui organism on teadvuseta olekus või mõnes sügavalt teisenenud teadvusseisundis, siis on võimalik meeleelundeid ärriatada ilma, et me midagi kogeks.

Vaatame nüüd võimalust, et kui me kogeme midagi, siis meelelundeid ärritatakse, aga ei pruugi olla nii, et kui meeleeluneid ärritatakse, siis me kogeme midagi. Kui me näeme und või kogeme hallutsinatsioone, siis ei sõötu meie kogemus meeleelundite ärritamisest.

Vaatame nüüd selle, et kumbki neist kahest võimalusest pole tõene, pole ka nii , et parajasti siis, kui meie meeleelundeid ärritatakse, siis me kogeme subjektiivselt midagi.

Vaatame nüüd, kuidas puutuvad meeleelunidte ärritamine ja subjektiivne tajukogemus teineteisesse. See, et eraldivõetult ei piisa meeleelundite ärritamisest subjektiivse tajukogemus esinemiseks, ei tähenda seda, et mõnest tingimuste komplektist x, millesse kuulub tingimus, et meeleelundeid stimuleeritakse, piisab selleks, et esineks subjektiivne tajukogemus.