Tõe vaatlus tunnetusteooriate valguses

Tõe vaatlus tunnetusteooriate valguses

Karmo Talts

 

Vaatleme tõde tunnetusteooriate valguses. Kui teadmisi saadakse mõistuse abil, siis on tõene uskumus mõistuspärane uskumus.
Vaatame nüüd tõde empiristlikust vaatekohast. Tõene on kas uskumus, mis põhineb empiiriliselt kontrollitud andmetel või, uskumus, mis on loogiliselt tuletatav eeldustest, mille ahel läheb tagasi empiiriliselt kontrollitud andmeteni.
Vaatame nüüd selle võimalusega seotud probleeme. Esimene, kergesti kõrvaldatav, on see, et uskumused, mida ei ole veel empiiriliselt kontrollitud, ei ole siis tõesed. Me võime asendada meelteandmetel põhinemise nõudega, et tõesed on uskumused, mida saab empiiriliselt kinnitada või mis on loogiliselt tuletatud eeldustest, mis kuuluvad ahelasse, mille on loogiliselt tuletatavad eeldustest,  mida saab empiiriliselt kinnitada.
Vaatame nüüd mõningaid suuremaid probleeme. Üks neist on see, et uskumused, mida ei ole võimalik empiiriliselt kinnitada, ei ole tõesed ka siis, kui nad vastavad tegelikkusele. Teine on see, loogikatõed ise ei ole kas tuletatud eeldustest, mis lähevad tagasi meeleandmeteni või nad on seda ja seega võivad tulevased meeleandmed neid põhimõttelisel kummutada. 
Vaatame seda esimest probleemi lähemalt. Võib omaks võtta vaate, et objektiivselt  on olemas lisaks nähyustele, mille kohta eksiteerivad tõed, nähtused, mille kohta tõde ei eksisteeri. 
Vaatame teist probleemi. Kummutatavuse enda kontseptsioon juba eeldab seda, et vähemalt vasturääkivuse seadus kehtib, sest vastasel juhul me ei tea, kas loogikareeglid korraga kehtivad ja ei kehti, kui tulevikus selgub, et nad ei kehti.