Võimukriitika võim

 

                Võimukriitika võim

                Karmo Talts

 

Uurin selles töös võimukriitika võimu. Selleks tegelen mõjukate võimukriitikute staatusega ja sellega, mismoodi mõjukad võimukriitilised vaated mõjutavad uute institutsioonide kujunemist. 

Uurime seda, mismoodi võimukriitiline suhtumine mõjutab indiviide, kes ei ole võimukriitilise positsioonini ise jõudnud. Kui indiviid võtab omaks teise indiviidi võimukriitilise vaatenurga, siis mida täielikumalt see omaksvõtmine toimub, seda suurem autoriteet võimukriitiline indiviid esimese indiviidi jaoks on.

Uurime nüüd autoriteetide käekäiku lähemalt. Nende vaated kas säilitavad oma mõju või mitte, ja kui säilitavad, siis on nende vaated autoriteetsed suurema või väiksema hulga inimeste jaoks. Kui aga mingi vaade pakub mõõtuandva lahenduse paljude inimeste jaoks pikema aja jooksul, siis on otstarbekas sellest vaate tutvustamist institutsionaalselt korraldada. Kui mõjukas võimukriitika pakub välja ka konkreetseid lahendusi seniste võimusuhete ümberkorraldamiseks, siis on otstarbekas ka nende lahenduste kasutamist institutsionaliseerida. Võimukriitika, mis on tihti just institutsioonide kriitika, institutsionaliseerub.

Vaatame seda olukorda lähemalt. Ühest küljest näib see olukord paradoksaalne. Teisest küljest näitab võimukriitika institutsionaliseerumine ühiskonnas, kus võimu ilmingutena kritiseeritavaid nähtusi ei kõrvaldata või ei kujundata ümber, seda, et uued institutsioonid ei saa oma ülesannetega hakkama. Kas see tähendab ainult seda, et sündinud institutsioonid on ebatõhusad või ka seda, et eksisteeriv võimukriitika ei mõista võimu ja selle ilminguid piisavalt hästi, jätan ma siinkohal lahtiseks.

Vaatame nüüd võimalust, et ühiskond korraldatakse ümber, aga varasema ühiskonna võimuilmingute suhtes kriitilised institutsioonid jäävad kestma või luuakse institutsioonid probleemidega, mis kuuluvad eelmisesse ühiskonnavormi, tegelemiseks. Võibolla oli sellega tegemist siis, kui Nõukogude Liidus, kus eraisikute majanduslik võim oli väikseks kärbitud, tegeldi institutsionaalselt kulaklusega võitlemisega.

Uurisin selles töös võimukriitika võimu. Leidsin, et mõjukatest võimukriitikutest saavad autoriteedid ja mõjukate võimukriitiliste vaadete tutvustamine ning kasutamine institutsionaliseerub. Sellega võivad kaasneda nurinähtused, nagu institutsioonide, mis on loodud lähtudes vaadetest, mis piisavalt ei mõista probleemide süvapõhjuseid, sünd ja probleemide, mida peale ühiskonna ümberkorraldamist enam ei eksisteeri, lahendamiseks mõeldud institutsioonide terror.