Karmo Talts
Eristame väite ebakonsistentsuse väärusest. Väärast väitest P küll järeldub vasturääkivus, aga P eitusest ei järeldu vasturääkivus.
Vaatame nüüd, millele väited, millest järeldub vasturääkivus, vastu räägivad. Väär väide räägib vastu tõestele väidetele. Ebakonsistentne väide räägib vastu iseendale.
Vaatame nüüd väidete hulkasid. Vähemalt ühte väära väidet sisaldavast hulgast järledub vasturääkivus ja kui see väidete hulk on konsistentne, siis sellesse väidete hulka kuuluvate väidete konjunktsiooni eitusest ei järeldu vasturääkivus. Ebakonsistentsest väidete hulgast järeldub vasturääkivus ja ebakonsistentste väidete hulka kuuluvate väidete konjunktsiooni eitusest järeldub samuti vasturääkivus. Esimesel juhul räägib vähemalt üks väidete hulka kuuluv väide vastu vähemalt ühele kõigi tõeste väidete hulka kuuluvale väitele ja teisel juhul räägib väidete hulk vastu iseendale.
Vaatame nüüd eeldust, et ebakonsistentne väide pole ei tõene ega väär. Sel juhul järeldub sellest, et P on ebakonsistentne, et P pole ei tõene ega väär. Kui P on tõene või väär, siis sellest järeldub, et P pole ebakonsistentne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar