Seda, mida jaatab ja eitab eitus klassikalises loogikas, ja tehted, mis jaatavad konkreetset tõeväärtust

Seda, mida jaatab ja eitab eitus klassikalises loogikas, ja tehted, mis jaatavad konkreetset tõeväärtust

Karmo Talts

 

Vaatame, mida jaatab klassikaline eitus klassikalises loogikas. Kuna klassikalises loogikas ei ole rohkem tõeväärtusi kui kaks, siis eitus eitab tõesust ja jaatab väärust.
Vaatame nüüd selle tähendust rohkem kui kahe tõeväärtusega loogikate tehete jaoks. Kasutusele võib võtta tehteid, mis jaatavad mingit konkreetset kõige kõrgemast ja madalamast tõeväärtusest erinevat tõeväärtust ja eitavad kõiki teisi.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe tõeväärusega loogikaid, kus on iga tõeväärtuse jaoks sellised tehted ja kus puudub klassikaline eitus või selle modifikatsioon. Vasturääkivus on see, kui ühele ja samale väitele rakenduvad kahte erinevat tõeväärtust jaatavad tehted või kui väidet korraga jaatada ja rakendada väitele teistsugust tõeväärtust jaatavat tehet.
Vaatame nüüd selle tähendust selle jaoks, kui väitest järeldub vasturääkivus. Kui P-st järeldub vasturääkivus, siis me ei tohi P-d jaatada. See, millist konkreetset tõeväärtust jaatavat tehet tuleb P-le rakendada, sõltub vasturääkivusest. Võimalik, et selles ei saa mõnikord kindel olla.