Ebamäärasuse ja selguse objektiivsuse küsimus

Ebamäärasuse ja selguse objektiivsuse küsimus 

Karmo Talts

 

Vaatame võimalust, et ebamäärasus on subjektiivne nähtus. Asjad ei ole siis selged või ebamäärased iseenesest, vaid näivad sellistena.

Vaatame argumente selle kasuks. Seal, kus inimene ei suuda eristada erinevust omadustes, on see enamasti või alati olemas. Näiteks ei ole kahes kuhjas, kus mille arv erineb ühe tera võrra, sama palju terasid, juhtudel kui inimsilm ei suuda eristada ühte värvitooni teisest, on olemas erinevus valguse lainepikkuses jne.

Vaatame nüüd võimalust, et asjad saavad olla tegelikult selged või ebamäärased. Siis tuleb tegelik selgus ja näiline selgus eristada teineteisest. 

Vaatame nüüd selgust. Kui pole nii, et P ja meile näib, et on selge, et on nii, et P, siis pole tegemist tegeliku selgusega. Seega on seda, et on nii, et P, selleks, et oleks selge, et P, tarvis. Kui on nii, et P ja meile ei näi, et on selge, et on nii, et P, siis pole selge, et on nii, et P. Seega ei piisa sellest, et on nii, et P, selleks, et oleks selge, et on nii, et P. Kui on nii, et P ja meile näib selge, et on nii, et P, asjaoludel, kus meil puudub teadmine, et P, siis pole tegelikult selge, et P. Seega on ka seda, et me teaks, et P, tarvis selleks, et oleks selge, et P.

Vaatame nüüd selguse ja ebamäärasuse seoseid. Sellest, et pole nii, et P, piisab selleks, et poleks tegelikult selge, et P. Samas ei pruugi meile siis näida, et on ebamäärane, et P, sest meile võib ekslikult näida selge, et on nii, et P või meile ei pruugi selles suhtes, kas asjad on nii, et P, üldse midagi näida. Seega on seda, et näiks ebamäärane, et on nii, et P, selleks tarvis, et oleks ebamäärane, et on nii, et P. Kui meile näib, et ebamäärane, kas on nii, et P ja meil on teadmine, et on nii, et P, siis pole tegelikult ebamäärane see, et on nii, et P. Seega on selleks, et oleks tegelikult ebamäärane see, kas on nii, et P, tarvis, et me ei teaks, et on nii, et P.