Metafüüsika ja predikaadid
Karmo Talts
Vaatame küsimust esmaselt olevast. Kui me saame sellele küsimusele vastata, siis me saame midagi esmaselt oleva kohta öelda. St., et kui see on vastatav küsimus, siis on see küsisus sellest, millised tegelike objektide predikaadid ei taandu teistele predikaatidele.
Vaatame nüüd skepsist metafüüsika suhtes. Kuna predikaate defineerime meie, siis võib kahelda selles, et leidub taandumatuid predikaate. Isegi predikaatide, millele tegelikkuses mingid omadused või suhted vastavad, puhul võib alati leiduda teisi omadusi ja suhteid, millest esimesed omadused ja suhted sõltuvad.
Vaatame nüüd seda, mis ununeb, kui me keskendume liigselt olevatele. Ühekohalised predikaadid pole ainsad predikaadid ja ühekohalisi predikaate kasutatakse objektide omaduste kirjeldamiseks. Kui me keskendume olevatele kui millelegi üksteisest eraldi seisvatele, siis me keskendume olevatele ja nende omadustele. Mimtekohalisi predikaate kasutatakse suhete, milles objektid osalevad, kirjeldaniseks. Seega me unustame suhted, mis on objektide vahel.
Vaatame nüüd suhteid lähemalt. Nende hulgas on ka protsessides osalemise suhted. Protesside käigus objektid teisenevad, saavad olema ja lakkavad olemast. Seega me unustame olevatele keskendudes ka objektide ajalisuse, muutlikkuse ja nende potentsiaali, ning nende sõltuvuse teistest objektidest.
No comments:
Post a Comment