Vara ja võim

 

                Vara ja võim

                Karmo Talts

 

Uurin selles töös vara ja võimu suhteid. Selleks analüüsin seda, mida saab panna teisi indiviide vara abil tegema, seda, kuidas nad mõjutavad meid seda meie vara abil tegema, seda, kas vara abil üksteise vastastikune mõjutamine on õiglane, seda, kuidas on seotud vara ja poliitiline võim ning peatun lõpuks sellel, kuidas mõjutab võimusuhteid vara abil saavutatava võimu vähendamine. 

Uurime vara. Ühiskonnas, kus eksisteerib eraomand annab vara võimu –raha abil saab teisi indiviide üsna  kergesti panna midagi meile andma ja veel enam, saab muuta nende uskumusi selle kohta, kellele üle antud asi kuulub või panna neid meie heaks tegutsema, kas lühemaajaliselt, nagu tegutseb meie heaks teenistuja, kellele või kelle tööle võtnud ettevõttele me maksame või pikemaajaliselt nagu töötab meie heaks see, kelle me tööle palkame. Muude varade abil on kohati võimalik panna teisi inimesi meile raha andma, olgu siis sel juhul, kui me vara neile müüme või sel juhul, kus me pakume oma vara laenu tagatiseks jne.

Uurime nüüd selle võimu vastastikkusust. Teistel indiviidel on omakorda võim oma varade abil panna meid meie vara nende mõjutamiseks kasutama. Teenindajal, kes on iseenda tööandja, ja palgatöölisel on teist laadi võim –nad võivad panna meid meie vara nende mõjutamiseks kasutama pelga valmisolekuga meid teenindada või meie heaks tööd teha.*

Vaatame nüüd seda, kas selle võimu vastastikkusus tagab selle võimu õigluse. Kõigis neis suhetes kumbki osapool kaotab seda, mis neile teise osapoole üle võimu annab. Kui me aga vaatame näiteks ostutehingut, siis üks pool kaotab tema omanduses olnud tooteid, mida ta ise ei pruukinud kasutada ja mille edasi müümine võib olla raske, teine pool aga raha, mida stabiilses majanduslikus olukorras on lihtsam vahetada teiste varade vastu, kui mitterahalisi varasid.

Veel tuleb mängu ostutehingu puhul mängu osapoolte varade koguhulk.  Kui osapooltel on varasid ebavõrdselt, siis jõukam osapool kaotab enamiku tehingute puhul tühise osa oma varadest ja seega väikese osa võimust, mida ta varad talle annavad.

Uurime nüüd vara ja poliitilise võimu suhet. Legitiimse poliitilise võimu annab vara vaid ühiskondades, kus loetakse poliitikute rahastamist legitiimseks. Kuna aga legitiimne võim pole ainus võim, siis on jõukatel inimestel võimalik mõjutada poliitikat nii legaalsete, kui ka illegaalsete vahenditega.

Uurime poliitilisi ideoloogiad. Olemasolevad poliitilised ideoloogiad ei ole kaasasündinud teadmine, vaid nende tundma õppimiseks tuleb nende kohta infot saada, kõiki võimalikke poliitilisi ideoloogiaid pole veel tõenäoliselt loodud, seega tuleb neid loomise järel alles hakata tutvustama teistele inimestele ja poliitiliste ideoloogiate praegune kuju ei pruugi olla lõplik, mis tähendab, et nende muutunud kuju tuleb hakata tutvustama ka neile inimestele, kes antud ideoloogia varasemat kuju tundsid . See tähendab seda, et sõnavabaduse tingimustes annab ideoloogiate levitamiseks vajalik vara kaudse legaalse võimaluse poliitikat mõjutada.

Lõpetuseks vaatame seda, kuidas muudaks võimusuhteid vara abil saavutatava võimu vähendamine. Võimusuhted, mille sõltuvus varast on väike, säiliksid, ühiskonna keerukuse tõttu võib ühiskonna muutmine luua täiesti uusi võimusuhteid ja iseenesest ei tähenda jõukate indiviidide võimu vähendamine seda, et ei sõlmitaks vaikivat kokkulepet jõukate inimeste ja poliitilise võimu vahel, mis jätab jõukatele indiviididele osa nende võimust, kui nad valitsejate kätt ei hammusta.

Uurisin selles töös vara ja võimu suhteid. Leidsin, et me saame vara abil panna teisi inimesi meile tooteid ja teenuseid pakkuma, see võim on aga vastastikune, sest enamasti mõjutab toodete ja teenuste pakkuja meid kas otseselt või kaudselt –teenindajatele palga maksmise jms. kaudu- oma varaga meid neid tooteid ja teenuseid ostma. Leidsin, et see võim ei toimi alati õiglaselt, sest stabiilse majandusliku olukorras on raha enamasti eelistatav muudele, raskemini vahetatavatele varadele ja jõukamad inimesed omavad rohkem majanduslikku võimu ja kaotavad väikeste varaliste loobumiste korral väikse osa sellest võimust. Poliitilise võimu ja vara suhte kohta leidsin, et demokraatia annab jõukatele indiviidele võimaluse varade abil poliitikat mõjutada lisaks korruptiivsetele viisidele ka legaalsel viisil. Lisaks annab ideoloogiate levitamiseks vajalike varade olemasolu sõnavabaduse tingimustes kaudse legaalse võimaluse poliitikat mõjutada. Varade abil saavutatava võimu vähendamise kohta leidsin, et see pole mingi lõplik rohi õigluse saavutamises, sest osa võimusuhteid sõltuvad varadest vähe, ühiskonna ümberkorraldamine võib luua uusi võimusuhteid ja valitsejad võivad jõukate inimestega kokku leppida selle, kui palju nende võimu võib piirata, et nad säilitaksid lojaalsuse valitsejatele.

 

*Palgaline teenindaja on lüli ahelas, kus tema tööandja mõjutab meid kaudselt, et me kasutaks oma varasid selleks, et teenindaja meid teenindama panna .