Fiktsionaalsed objektid ning de dicto ja de re eristus
Karmo Talts
Vaatame fiktsionaalseid objekte de ditco ja de re eristsue seisukohast. See, kui leidub objekt x, millel teose y järgi on omadus P, ei ole sama asi, kui see, et teose y järgi leidub objekt x omadusega P.
Vaatame nüüd Sherlock Holmesi. Leidub Baker Street, mis on Arthur Conan Doyle teoste järgi Sherlock Holmesi elukoht.
Vaatame nüüd Pegasust. Müütide järgi leidub Pegasus, kellel on hobuse keha ja tiivad.
Keelelised teod ja fiktsionaalsed objektid
Karmo Talts
Vaatame ilukirjandusteose kirjutamist, kui rea keeleliste tegude sooritamist. Teose eksistents seisab selles, et teos on kirja pandud. Tegelaskuju eksistents seisab selles, et tegelaskuju ja tema tegusid on teoses või teostes kirjeldatud. Tegelase taust seisab selles, et tegelaskuju tausta on teoses või teostes kirjeldatud.
Vaatame nüüd küsimust fiktsionaalsete objektide kohta käivate väidete tõeväärtuse kohta. See, et Sherlock Holmes elab Baker Streetil, seisab selles, et Arthur Conan Doyle oma teostes kirjeldas teda, tema tegusid ja tema tausta. Samas mõne peenema näite korral võib seda, mida ja kuidas on teoses kirjeldatud, mõista erinevalt. Seega fiktsionaalsete objektide kohta faktiväidete esitamine paremal juhul põhineb selle, mida ja kuidas teoses on kirjeldatud, ühtemoodi mõistmise tõttu tekitatud illusioonil, et teoseid ei saagi mitut moodi tõlgendada ja halvemal juhul enda tõlgenduse ainumõeldavaks pidamisel.
Väites sisalduv informatsioon ja müra ning järeldamine
Karmo Talts
Üldistame eelduste ja järelduste suhte eeldustes ja järeldustes sisalduva informatsiooni suhtele. Eeldusest, mis sisaldab mingi hulga adekvaatset informatsiooni, tuleneb vähemal üks järeldus, mis sisaldab sama hulga adekvaatset informatsiooni. Eeldusest, mis sisaldab mingil hulga väärinformatsiooni, tuleneb vähemal üks järeldus, mis sisaldab sama hulga väärinformatsiooni.
Vaatame nüüd, kas need üldistused laienevad väidetele, mis sisaldavad lisaks informatsioonile müra. Kuna müra moonutab informatsiooni, võib olla raske kindlaks teha, mida väide ütleb ja teha järeldusi, mis tulenevad sellest, mida väide ütleb. Seega ei pruugi müra sisaldavast väitest järelduste tegemine õnnestuda.
Tõe ja objektide suhted ning paradoksid
Karmo Talts
Uurime objektide ja tõe suhet. Kui objekt x pole tõene, siis pole nii, nagu x ütleb. Kui pole nii, nagu x ütleb, siis x ütleb midagi ja asjad on teisiti või x ei ütle midagi.
Vaatame nüüd valetajalauset. Kui valetajalause pole tõene, siis pole nii, nagu valetajalause ütleb. Kui pole nii, nagu valetajaluse ütleb, siis valetajaluse ütleb midagi, aga asjad on teisiti või valetajalause ei ütle midagi. Kui valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti, siis on nii nagu valetajalause ütleb. Kui on nii nagu valetajalause ütleb, siis valetajalause ütleb midagi, aga asjad on teisiti. Seega valetajalause ei ütle midagi.
Üldistame nüüd selle, et mõned väited ei ütle midagi. Väitel P on tõeväärtus või väide P ei ütle midagi.
Relativism ning olemasolevad objektid ja omadused
Karmo Talts
Vaatame järgmist relativismi vormi: see pole suhteline, mis on olemas, vaid ainult see, mis iseloomustab neid objekte, mis on olemas. See vaade jätab arvesse võtmata võimaluse, et meile võib ainult näida, et objekti x iseloomustab miski, mis näib meile omadusena P ja tegelikult mingit omadust, mida me enda vaatenurgast P-na kogeks, x-il tegelikult polegi.
Vaatame nüüd relativismi vormi, mille järgi iga omaduse P esinemisjuhu, mis on mõnel reaalsel objektil, puhul me kas ei koge seda P esinemisjuhtu, või see on relatiivne, millise omaduse esinemisjuhuna me seda P esinemisjuhtu kogeme. See, et erinevate olendite või erinevate rühmade liikmete jaoks näivad omaduse P esinemisjuhud erineva omaduse esinemisjuhuna, ei tähenda tingimata seda, et on lõputult võimalusi millise omaduse esinemisjuhuna P esinemisjuhud saavad näida. Ainsad tõendid selle kohta, millised perspektiivid on võimalikud, on olemasolevad perspektiivid.
Läbipääsud nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel ja mõtte-eksperimendid
Karmo Talts
Vaatame läbipääse nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel. Kui nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii, nagu võimalikus maailmas w ja nomoloogiliselt on võimalik, et kõik on nii nagu maailmas u ning w ja u vahel on läbipääs, siis on tegemist läbipääsuga nomoloogiliselt võimalike maailmade vahel.
Vaatame nüüd selle tähendust, kui selgub, et maailmad w ja u, mille vahel olev läbipääs, ei ole nomoloogiliselt võimalikud. Mõtte-eksperimendid, mis seda maailmade vahelist läbipääsu kasutavad, ei esinda nomoloogiliselt võimalikke stsenaariume.
Kompatibilism ning tegude manipuleerituse ja tegude determineerituse eristus
Karmo Talts
Vaatame, kas kompatibilismi raames saab eristada manipulatsiooni mõjul tegutsemise tegude determineeritusest põhjusliku ahela poolt. Kui põhjuslikku ahelasse, mis määrab x-i tegutsemise, kuulub vähemalt üks teise olendi tegu, mis on sooritatud x-i mõjutamiseks ja mille sooritaja püüab seda, et see tegu on sooritatud x-i mõjutamiseks, varjata, siis x-i käitumist on manipuleeritud. Kui põhjuslikus ahelasse, mis määrab x-i tegutsemise, ei kuulu ühtegi sellist tegu, siis pole x-i käitumist manipuleeritud.
