Loogika normatiivne käsitlus

Loogika normatiivne käsitlus 

Karmo Talts 

 

Vaatame loogikat normatiivsest seisukohast. Kui vasturääkivuse seadus on kujul, et ei tohi väita, et väide on korraga tõene ja väär, sest muidu räägitakse endale vastu, siis sellest, et väitest P järeldub vasturääkivus, järeldub, et P-d ei tohi väita. Eitus tuleb sellest, et P-st järeldub vasturääkivus, sisse tuua juhul, kui seadus on kujul, et tuleb eitada väidete, et P on tõene ja väidete, et P on väär, konjunktsiooni.

Vaatame, kas seda teist seadust on võimalik praktikas järgida. See pole nii, sest pole sest me ei saa seda kõigi mõeldavate väidete puhul teha ilma, et meil kuluks selleks kogu meie aeg. 

Vaatame nüüd välistatud kolmanda seadust. Seadust, et tuleb väita, et väide P on tõene või tuleb väita, et väide P on väär, ei saa praktikas järgida, sest me ei saa kõigi mõeldavate väidete puhul väita, et väide on tõene või väita, et väide on väär. Samuti ei saa praktikas järgida seadust, et tuleb väita väite, et P on tõene ja väite, et P on väär disjunktsiooni, sest me ei saa seda kõigi mõeldavate väidete puhul teha.

Vaatame nüüd, kuidas üldse on võimalikud positiivsed väitmisega seotud normid. Need saavad olla kujul, et kui sa eeldad, et P, siis sa pead järeldama, et Q. Samas tähendab see seda, et nii kaua, kuni me midagi ei eelda, ei ole meil mingit kohustust midagi järeldada.