Loogika, milles singulaartermid ei pruugi omada osutust
Karmo Talts
Vaatame kuidas kohandada loogika võimalusega, et me võtame kasutusele singulaartermi, millel ei ole osutust. Iga singulaartermi a puhul pole nii, et leidub täpselt üks objekt, mida a tähistab, vaid iga singulaartermi a puhul leidub täpselt üks objekt, mida a tähistab või ei leidu objekti, mida a tähistab.
Vaatame nüüd, mida see muudab eeldusest, et sinulaartermile rakendub kindel predikaat, tulenevate järelduste jaoks. Klassikaliselt on nii, et kui a-le rakendub predikaat P, siis leidub objekt predikaadiga P. Kui a-le vastavat objekti ei pruugi leiduda, siis juhul, kui kui a-le rakendub predikaat P, siis leidub objekt predikaadiga P või ei leidu objekti, mida a tähistab.
Vaatame nüüd fiktsionaalsete nimede küsimust. Me võime väite „Pegasus on tiivuline” panna kirja nii: T(p). Kui see on tõene, siis leidub tiivuline objekt või ei leidu objekti, mida p tähistab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar