Mõistete mitte-monotoonne defineerimine

Mõistete mitte-monotoonne defineerimine
Karmo Talts

Vaatame võimalusi mõistete mittemonotoonseks defineerimiseks. x-i mõiste käib normaaljuhul y-i kohta parajasti siis, kui y-il on predikaat P.
Vaatame nüüd ühte võimalikku ebanormaalset juhtu. Kui nii siis, kui me väidame, et y käib x-i mõiste alla ja y-il on predikaat P, kui ka siis, kui me väidame, y ei käi x-i mõiste alla ja y-il pole predikaati P, tekib vasturääkivus, on tegu ebanormaalse juhuga.
Defineerime nüüd hetereoloogilisuse mõiste mitte-monotoonselt. Mõiste, mis ei kirjelda ennast, on normaaljuhul heteroloogiline. Kui sellest, et heteroloogilisuse mõiste on heteroloogiline ja ei kirjelda ennast, kui ka sellest, et heteroloogilisuse mõiste pole heteroloogiline ja kirjeldab ennast, järeldub vasturääkivus, siis (normaaljuhul) pole nii,  et heteroloogilisuse mõiste on heteroloogiline parajasti siis, kui see  ei kirjelda ennast või pole nii, et heteroloogilisuse mõiste pole heteroloogiline parajasti siis, kui heteroloogilisuse mõiste kirjeldab ennast