Heteroloogilisus, autoloogilisus ja keeletasandid

Heteroloogilisus, autoloogilisus ja keeletasandid

Karmo Talts

 

Vaatama heteroloogilisi mõisteid keeletasandi, kuhu nad kuuluvad, seisukohast. Heteroloogiline mõiste ei kirjelda ennast ja seega ei aeta objekt- ja metakeelt segamini.

Vaatame nüüd küsimust, kas heteroloogilisuse mõiste kirjeldab ennast. Heteroloogilisuse mõiste kuulub iseendaga samale keeletasandile ja seega aetakse objekt-ja metakeel segamini.

Vaatame nüüd autoloogilisi mõisteid. See, et autoloogilised mõisted kirjeldavad iseennast, näitab, et need mõisted on tõlgitavad metakeelde ilma, et tekiks vasturääkivus.

Vaatame nüüd võimalusi mõisteid kirjeldavate mõistete hästi defineerimiseks. Kui me nummerdame keeletasandid, siis me võime keeletasandil kaks defineerida heteroloogilisuse ja autoloogilisuse mõisted keeletasandi üks mõistete tarvis, keelatasandil kolm defineerida heteroloogilisuse ja autoloogilisuse mõisted keeletasandi kaks mõistete tarvis jne.

Vaatame nüüd, mida see tähendab eri keeletasandite heteroloogilisuse ja autoloogilisuse mõistete jaoks. Kuna teisel keeletasandil defineeritud  heteroloogilisuse ja autoloogilisuse mõiste kirjeldavad esimese keeletasandi mõisteid ja nad ise ei kuulu esimesele keeletasandile, siis nad ei kirjelda ennast. Kui üldse tekib vajadus kõrgematel keeletasanditel defineeritud heteroloogilisuse ja autoloogilisuse mõistete järgi, siis need kirjeldavad madalamate keeletasandite mõisteid ja ei kirjelda iseennast.