Majandusliku väärtuse loomiseks tarvilikud tegurid

 

Majandusliku väärtuse loomiseks tarvilikud tegurid

Karmo Talts

               

Uurin selles töös majanduslike väärtuste loomiseks tarvilikke tegureid. Selleks uurin seda, miks tööst ega ettevõtlikkusest kummastki ei piisa majandusliku väärtuse loomiseks, lisaks analüüsin seda, mis on see majandusliku väärtuse loomiseks tarvilik tegur, mille tagamine on kapitalistlikkus süsteemis eraettevõtja õlgadel.

Uurime majandusliku väärtuse loomiseks tarvilikke tegureid. Kas tööst piisab, et luua majanduslikke väärtusi? Nähtavasti mitte ja asi pole ainult selles, et toote, mille tootmiseks tööd tehakse, või teenuse, mille pakkumiseks teenindajad tööd teevad, järele ei pruugi olla nõudlust. Toode ei pruugi lihtsalt  jõuda inimesteni, teenust pakutakse ebasoodsas kohas või ei jõua toodete ja teenuste kohta info tarbijani.

Vaatame nüüd seda, kas eraisikute ettevõtlikkusest piisab selleks, et luua majanduslike väärtusi. See pole nii, sest vastasel juhul piisaks majandusliku väärtuse loomiseks neist investeeringutest, mida ei tehta töötajatesse ja/või automatiseeritud töösse.

Vaatame seda, kas eraisikute ettevõtlikkus on  majanduslike väärtuste loomiseks vajalik. Kui ettevõtlikkus tähendab lihtsalt algatusvõimet, siis pole muidugi võimalik majanduslikke väärtusi luua ilma ettevõtlikkuseta. Siin on aga see probleem, et ka tööotsimine näitab algatusvõimet, samuti sõjakäigu algatamine orjade hankimiseks jne. Uurime seda, milles seisab ettevõtja ettevõtlikkuse eripära.

Kas ettevõtja juhib ettevõtet? Suuremate ettevõtete puhul see nii pole, siiski oleme me leidnud veel ühe majandusliku väärtuse loomise vajaliku tingimuse –lisaks toote või teenuse tarbijani jõudmise tagamise tuleb juhtida ka tootmist või teenuse pakkumise korraldust.

Kas ettevõtja on siis kaupmees? Kuna suurematel ettevõtetel on oma müügiosakond, siis ei kuulu ka müügi korraldamine kapitalismis tingimata ettevõtja kohustuste hulka.

Selgub, et ettevõtja rolliks on investeerimine. Rahamajanduse korral on vajalik investeerida, et hankida ressursse, tasuda töötajatele jne. Kuna ajaloos on olnud majandussüsteeme, kus ressursside ja tööd tegevate inimeste olemasolu pole sõltunud eraettevõtja investeeringutest, siis tõestatult ei ole eraettevõtlust majanduslike väärtuste loomiseks tingimata tarvis (Iseasi kui tõhusad need teised süsteemid majanduslike väärtuste loomisel olid.) 

Võtame nüüd oma uurimistulemused kokku. Kas majandusliku väärtuse loomiseks tarvilikud tegurid piirduvad tootmiseks või teenusepakkumiseks tarvilike ressursside, kinnisvara ja sisseseadega ning  tootmiseks või teenusepakkumiseks vajalike materiaalsete protsessidega ning logistikaga toote või teenuse ja tarbija kokkuviimiseks ning toote või teenuse kohta käiva informatsiooni jõudmisega tarbijani? Võimalik, et mitte, kuid on viga pidada majandusliku väärtuse loomiseks tarvilikeks teguriteks tegureid, mis on seotud mõne konkreetse majandussüsteemiga (nagu on kapitalismiga seotud ettevõtjate olemasolu). Tihtipeale need tegurid aitavad tõhustada antud süsteemi raames majanduslike väärtuste loomist, aga majanduslike väärtuste ebatõhus loomine ei tähenda veel, et majanduslikke väärtusi üldse ei looda.

Uurisin selles töös majanduslike väärtuste loomiseks tarvilikke tegureid. Leidsin, et tööst ei piisa majanduslike väärtuste loomiseks, sest töövili võib olla mittevajalik või mitte jõuda tarbijani. Ettevõtlikkusest ei piisa samuti majanduslike väärtuste loomiseks, sest siis piisaks majanduslike väärtuste loomiseks neist investeeringutest, mida ei tehta töötajatesse või automatiseeritud töösse.. Ettevõtja kohta leidsin, et tema rolliks on investeerimine, ehk siis ressursside hankimine, inimeste tasustamine jms. Ressursid ja keegi või miski, mis teostab tootmiseks või teenusepakkumiseks vajalikke materiaalseid protsesse, küll kuuluvad majandusliku väärtuse loomise tarvilike tegurite hulka, aga ajaloos eksisteerinud mittekapitalistlikud majandussüsteemid tõestavad, et on võimalik ressursside ja töötegijate hankimine ilma eraettevõtja investeeringuteta.