See, mida õnnestub defineerida heteroloogilisuse definitsioonil, ja kasutuskõlblik predikaatide eneselerakendumisest rääkiv predikaat
Karmo Talts
Vaatame heteroloogilisuse definitsiooni selle seisukohast, mida heteroloogilisuse definitsioonil õnnestub defineerida. Kui definitsioon "predikaat P on heteroloogiline parajasti siis kui P ei rakendu P-le" defineerib predikaadi, siis see predikaat korraga rakendub ja ei rakendu heteroloogilisuse predikaadile.
Vaatame nüüd, kas lahenduseks saab olla see, et heteroloogilisuse definitsioon ei defineeri predikaati. Esmapilgul räägib sellele vastu see, et heteroloogilisuse definitsioon ei vii vasturääkivuseni, kui me käsitleme seda predikaadina, mille puhul on olemas kriteeriumid, kas seda saab rakendada teistele predikaatidele peale heteroloogilisuse predikaadi.
Vaatame nüüd seda olukorda lähemalt. Kui predikaat P rakendub elementidele, mis kuuuluvad predikaatide hulga pärisalamhulka X ja mis ei rakendu endale, siis selle predikaadi definitsioon on "predikaat Q-le rakendub predikaat P parajasti siis, kui Q kuulub X-i ja Q ei rakendu iseendale". Seega erineb P definitsioon heteroloogilisuse definitsioonist.