Intentsionaalsus ja suundumise, kui aktiivse tegevuse, ebaõnnestumise võimalus

Intentsionaalsus ja suundumise, kui aktiivse tegevuse, ebaõnnestumise võimalus 

Karmo Talts

Vaatame arusaama, et vähemalt osa kogemusest on suunatud mingile objektile, suundumise kui aktiivse tegevuse seisukohast. Tegevus ei pruugi õnnestuda. St. et kogemus, mis püüab suunduda mingile objektile, võib suundumises nurjuda. 
Vaatame nüüd, kuidas see nurjumine võimalik on. Kogemus püüab reageerida igale märgile sellest, et ümbruskonnas on objekte, olgu selleks siis meelelundite ärritus või aju mingis osa närvirakkudes esinev elektrilaeng. Mõnikord on aga meelelundite ärritus märk objektist, mis erineb nendest objektidest, mis meid tavaliselt ümbritsevad. Näiteks ümbritsevad meid igapäevaselt objektid, mille pinnal pole õhukest kiht värvi või värve, nii et siis, kui meeleelundid reageerivad objekti pinnalt ja sellelel pinnale kantud värvikihilt või värvikihtidelt peegelduva valguse erinevale lainepikkusele, siis püüab kogemus end suunata kolmemõõtmelisele objektile, mida pole seal ja meile näib, et värvikiht või värvikihid objekti pinnal kujutavad kolmemõõtmelist objekti.
Vaatame nüüd nüüd aju mingi osa närvirakkudes esinevat elektrilaengut. Mõnikord põhjustab aju mingis osas esineva elektrilaengu tõrge aju töös või aju tööks vajalike keemiliste elementide vale hulk organismis või hormonaalse süsteemi häired jne., mitte ei ole tegemist märgiga meeleelundite ärritusest. Kogemus püüab neil juhtudel samuti suunata end olematule objektile ja meile näib, et me kogeme objekti, kuigi ei leidu objekti, mis oleks meie meeleelundites ärrituse esile kutsunud.