Väidetele viitamise paradoksid ja viitamine väite enda kehtivuse tingimustele

Väidetele viitamise paradoksid ja viitamine väite enda kehtivuse tingimustele 

Karmo Talts

 

Vaatame Yablo paradoksi väidete jadasse kuuluvatest väidetest tulenevate järelduste ja väidete, mida Yablo paradoksi väited eitavad, suhet. Igast Yablo jada väitest P järelduvad needsamad väited, mille tõesust P eitab. Seega Yablo jada väited viitavad iseenda tarvilikele tingimustele.

Vaatame nüüd, kas teiste väidetele viitamisega seotud paradoksid puhul on samuti mängus väited, mis viitavad iseenda kehtivuse tingimustele. Valetajatsükli esimene väide eitab väidet, millest ta ise järeldub ja teine väide jaatab väidet, millest järeldub tema enda eitus. Seega valetajatsükli esimene väide viitab iseenda piisavale tingimusele.

Vaatame nüüd valetajalauset. Valetajalause on ekvivalentne iseendaga. Seega valetajalause viitab iseenda tarvilikule ja piisavale tingimusele. 

Vaatame nüüd Curry lauset. Curry lause eelduseks on väide, millest Curry lause järeldub ja mis järeldub Curry lausest. Seega Curry lause viitab iseenda tarvilikule ja piisavale tingimusele.

Vaatame nüüd selle tähendust väidetele viitamise paradokside tekkimise mehhanismi jaoks. Kui väide P viitab vähemalt ühele iseenda piisavale või tarvilikule tingimusele ja selle tingimuse või nende tingimuste tõeväärtus sõltub P-st, siis pole võimalik P tõeväärtust kindlaks teha või P on paradoksaalne.

Predikaadi rakendumise ebasümmeetrilisus ja enesele viitamine

Predikaadi rakendumise ebasümmeetrilisus ja enesele viitamine 

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et kui predikaat P rakendub Q-le, siis ei pruugi Q rakenduda P-le, P rakendumise jaoks P-le. Kui P esimene esinemisjuht rakendub teisele P esinemisjuhule, siis ei pruugi P teine esinemisjuht rakenduda esimesele P esinemisjuhule.

Vaatame nüüd selle tähendust eneseleviitamise piiride jaoks. Mõiste või väite esinemisjuht ei saa käia vahetult selle mõiste või väite tüübi kohta, mis tüüpi mõiste või väite esinemisjuhuga tegu on. Konkreetne mõiste või väite esinemisjuht saab käia ainult teiste sama mõiste või väite esinemisjuhtude kohta, mitte iseenda kohta.

Soriitide paradoks, tervikud ja ebamäärasus

Soriitide paradoks, tervikud ja ebamäärasus 

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et kuhi on tervik. Küsimus, kas siis, kui objekt x on kuhi, on ühe tera x-ist eemaldamise järel x-i puhul ikka tegu kuhjaga, on seotud küsimusega, kas siis, kui tervikust eemaldada üks osa, on ikka tegemist tervikuga.

Vaatame nüüd, kuhu viib meid eeldus, et kui objekt, millel on kindel arv osasid, on tervik, siis sellest tervikust ühe osa eemaldamise järel, on tegu ikka tervikuga. See eeldus viib absurdini juhul, kui tegemist on selle objekti viimase osa eemaldamisega.

Vaatame nüüd eeldust, et kui objekt x on kuhi, siis eeldusel, et me ei eemalda x-ist viimast tera, on peale ühe tera eemaldamist x-ist x-i puhul ikka tegemist kuhjaga. Kuhi on keerukas tervik ja keerukas tervik ei koosne ainult ühest osast. Seega eelviimase tera eemaldamise järel ei ole x enam keerukas tervik ja ei saa selle tõttu olla kuhi.

Vaatame nüüd selle valguses kuhja mõiste ebamäärasust. Kuigi ühest terast ei saa moodustada kuhja, on ebamäärane see, milline terade arv on selleks, et me saaks moodustada kuhja, tarvilik.

Tõelähedus ja teooria kõigi väidete konjunktsioon

Tõelähedus ja teooria kõigi väidete konjunktsioon

Karmo Talts

 

Vaatame teooria tõeläheduse ja teooria kõigi väidete konjunktsiooni tõeväärtuse suhet. Kuna konjunktsiooni üks väär osaväide muudab kogu konjunktsiooni vääraks, siis on erineva tõeläheduse astmega teooriate kõigi väidete konjunktsioonid ühtemoodi väärad.

Vaatame nüüd, kuidas sellest hoolimata teooriate tõelähedust kindlaks teha. Kui teooria on tõelähedane, siis on võimalik teooriast väärasid väiteid eemaldades muuta see teooria tõeseks. Mida väiksem osa teooria väidetest on vaja eemaldada, et jääks järgi teooria, mille kõigi väidete konjunktsioon on tõene, seda tõelähedasem teooria on.

Abduktsioon, seletamist vajavate faktide hulk ja faktide võimalike seletuste selekteerimine

Abduktsioon, seletamist vajavate faktide hulk ja faktide võimalike seletuste selekteerimine

Karmo Talts

 

Vaatame, kuidas Peirce’i abduktsiooni puhul võtta arvesse seda, et võimalikke seletusi on mitu. Kui on nii, et P ja juhul, kui on nii, et Q, siis on nii, et P, siis on Q üks võimalik P seletus.

Vaatame nüüd võimalike seletuste selekteerimist. Kui on nii, nagu ütleb väidete hulk gamma ja Q on küll vähemalt ühe gammasse kuuluva väite võimalik seletus, aga samas välistab vähemalt ühe gammasse kuuluva väite, siis tuleb Q välistada gammasse kuuluvate väidete võimalike seletuste hulgast. Kui on nii nagu ütleb väidete hulk gamma ja väidete hulga alpha kuuluvad väited on kõik vähemalt ühe gammase kuuluva väite võimalikud seletused ja ei välista ühtegi gammasse kuuluvat väidet, siis tuleb alphasse kuuluvate väidete hulgast eelistada väidet, mis on võimalikult paljude gamasse kuuluvate väidete võimalik seletus.

Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine

Tõelähedased õigustatud uskumused ja teadmine

Karmo Talts

 

Modifitseerime Gettieri mündinäidet. Hoopis Jones saab töö, aga Jones on naine ja Smith ei tea seda. Smithi uskumus, et mehel, kes saab töö, on mündid taskus, on väär, sest mees ei saa tööd. Kas Smithi uskumuse puhul pole tegemist teadmisega? Või on Smithil teadmine, et Jones saab töö ja tal on mündid taskus ning tal puudub teadmine, et naisel, kes saab töö, on mündid taskus?

 

Kaks dialoogi absoluutsetest tõdedest

Verivärsked dialoogid.

 

Kaks dialoogi absoluutsetest tõdedest 

Karmo Talts

 

Absolutist: Kõik tõed ei saa olla suhtelised, sest siis on see tõde ise ka suhteline.

Minimalist: Sellest, et leidub vähemalt üks absoluutne tõde, ei järeldu kuigi palju.

Absolutist: Kuidas nii?

Minimalist: Kõige ilmsem järeldus on see, et väide „leidub vähemalt üks absoluutne tõde” ise on absoluutne tõde.

Absolutist: Kindlasti jõuab selline ainult kahe absoluutse tõega süsteem vasturääkivusteni.

Minimalist: Aga need on väga spetsiifilised vasturääkivused.

Absolutist: Mille poolest spetsiifilised?

Minimalist: Kui need kaks tõde on ainsad absoluutsed tõed, siis nende tõdede kehtivuse tingimused ise on relatiivsed.

Absolutist: Nii et süsteemi kooskõlaliseks muutmiseks peame me väitma, et nende tõdede tarvilikud tingimused on samuti absoluutsed tõed?

Minimalist: Jah. Lisaks on vähemalt üks kummagi tõe piisav tingimus samuti absoluutne tõde.

*

Eetik: Kuulsin mida sa Absolutistiga rääkisid ja tahtsin sulle ühe küsimuse esitada.

Minimalist: Nii?

Eetik: Kas sellisel süsteemil on ka oma praktiline tähtsus?

Minimalist: Aga muidugi. Kui tegu on tõega, mis ei ole nende tõdede tarvilike tingimuste hulgas, siis on suur võimalus, et see tõde pole ka nende tõdede piisavate tingimuste hulgas.

Eetik: Seega on tõenäoline, et tegemist on relatiivse tõega?

Minimalist: Just nimelt.

Eetik: Aga kuidas on selle järelduse enda praktilise tähtsusega?

Minimalist: Kui kellegi meelest konkreetne tõde, mis pole nende tõdede tarvilik tingimus, on suhteline, siis on tal tõenäoliselt õigus.

Eetik: Seega siis, kui me sellist tõde enda suhtes mitte kehtivaks lugeva indiviidi suhtes oleme sallivad, siis tõenäoliselt ongi sallivus õigustatud?

Minimalist: Just.