Tõe vastavusteooria ja loogika

Tõe vastavusteooria ja loogika

Karmo Talts

 

Sõnastame loogikaseadused, lähtudes sellest, et tõesus on suhe tegelikkuse ja väite vahel.

Väide ei saa korraga vastata ja mitte vastata tegelikkusele. Väide vastab tegelikkusele või ei vasta tegelikkusele. 

Vaatame nüüd teoreeme. Tautoloogiaseadus ütleb, et kui väide vastab tegelikkusele, siis väide vastab tegelikkusele. Kahekordse eituse sissetoomine ütleb, et kui väide vastab tegelikkusele, siis pole nii, et väide ei vasta tegelikkusele. Eituse sissetoomine ütleb, et kui väitest järeldub, et mõni väide korraga vastab ja ei vasta tegelikkusele, siis väide ei vasta tegelikkusele. Konjunktsiooni sissetoomine ütleb, et kui esimene väide vastab tegelikkusele ja teine väide vastab tegelikkusele, siis vastab nende konjunktsioon tegelikkusele. 

Disjunktsiooni sissetoomine ütleb, et kui väide vastab tegelikkusele, siis vastab see väide tegelikkusele või vastab teine väide tegelikkusele. Konditsionaal ütleb, et eeldus ei vasta tegelikkusele või järeldus vastab tegelikkusele. Modus ponens ütleb, et kui eeldus ei vasta tegelikkusele või järeldus vastab tegelikkusele ja eeldus vastab tegelikkusele, siis järeldus vastab tegelikkusele. Modus tollens ütleb, et kui eeldus ei vasta tegelikkusele või järeldus vastab tegelikkusele ja järeldus ei vasta tegelikkusele, siis eeldus ei vasta tegelikkusele.

Kontrapositsiooni tuletamine ütleb, et kui eeldus ei vasta tegelikkusele või järeldus vastab tegelikkusele, siis järeldus ei vasta tegelikkusele või eeldus vastab tegelikkusele.  Disjunktiivne süllogism ütleb, et kui esimene väide vastab tegelikkusele või teine väide vastab tegelikkusele ja esimene väide ei vasta tegelikkusele, siis vastab teine väide tegelikkusele. Vasturääkivuse plahvatavus ütleb, et pole nii, et väide vastab korraga tegelikkusele ja ei vasta tegelikkusele või vastab teine väide tegelikkusele.