Süütute elude päästmise paradoks ja kohustus käituda ühel võimalikest õigesti käitumise viisidest

Süütute elude päästmise paradoks ja kohustus käituda ühel võimalikest õigesti käitumise viisidest 

Karmo Talts

 

Vaatame süütute elude päästmise paradoksi multimodaalsest vaatekohast. Tegelikust maailmast on ligipääs kolme maailma: maailma, kus me ei päästa esimest elu, maailma, kus me ei päästa teist elu ja maailma, kus me ei päästa kumbagi elu.

Vaatame nüüd maailmu, kus me ei päästa esimest elu. Need on maailmad, kus me peame päästma teise elu. St., et tegelikus maailmas on võimalik, et me peame päästma teise elu.

Vaatame nüüd maailmu, kus me ei päästa teist elu. Need on maailmad, kus me peame päästma esimese elu. St., et tegelikus maailmas on võimalik, et me peame päästma esimese elu.

Vaatame nüüd maailma, kus me ei päästa kumbagi elu. See on maailm, kus me peame päästma mõlemad elud. (Ja kuna me seda ei tee, siis me käitume valesti.) St., et tegelikus maailmas on võimalik, et me peame päästma mõlemad elud.

Vaatame nüüd selle laiemat tähendust. Mõnikord siis, kui me jätame ühiskonna käsutuses olevad ressurssid ühel viisil hea tegemiseks kasutamata, tekib meil kohustus neid mõnel teisel viisil hea tegemiseks kasutada. Kui me jätame sellisel puhul ühiskonna käsutuses olevad ressurssid üldse hea tegemiseks kasutamata, siis tekib meil kohustus kasutada neid kõigil viisidel, mille puhul oli võimalik, et neid tuleb sel viisil hea tegemiseks kasutada, ja me käitume valesti.