Tõeväärtuseta väidete küsimus
Karmo Talts
Vaatame, mis on ühist neil, kes tunnistavad tõeväärtust „ei tõene ega väär“ ja klassikalise loogika pooldajatel. Mõlemad leiavad, et väidetel on tõeväärtus.
Vaatame nüüd, kas seda, kui väide pole tõene ega väär, on loomulik pidada tõeväärtuseks. Lauad ei ole tõesed ega väärad. Ometi me ei omista laudadele tõeväärtust, vaid eitame, et neil on tõeväärtus.
Vaatame nüüd, kuidas modifitseerida meie arusaama loogikatest siis, kui me võtame omaks vaate, et mõned väited on ilma tõeväärtuseta. Tõeväärtus on tõeväärtusega objektidel, seega küsimus, millised tõeväärtused on väidetel, asendub küsimusega, millised tõeväärtused on tõeväärtusega objektidel. Loogikad ei käsitle väidete vormi, vaid tõeväärtuslike objektide vormi ja lausemuutuja ei ole tegelikult muutujad, mida saab asendada lausete või propositsioonidega, vaid muutujad, mida saab asendada tõeväärtuslike objektidega.
Vaatame nüüd võimalust, et näiliselt paradoksaalsed väited on tõeväärtuseta objektid. Siis ei saa lausemuutujaid asendada nende tõeväärtuseta objektidega, vaid tõeväärtuslike objektidega, mis käivad nende tõeväärtuseta objektide kohta. Kui näiteks valetajalause on tõeväärtuseta, siis ei saa seda eitada, ega sellele rakendada tõepredikaati. Küll aga saab eitada või rakendada tõepredikaati tõeväärtuslikudele objektidele, mis käivad valetajalause kohta.
No comments:
Post a Comment