Skeptiliste stsenaariumite erinev põhjendatuse määr

Skeptiliste stsenaariumite erinev põhjendatuse määr

Karmo Talts

 

Vaatame hüpoteese, mis on skeptilised välismaailma olemasolu suhtes. Kuna neid on erinevaid, siis võivad need olla erineval määral põhjendatud.

Vaatame nüüd skeptilisi stsenaariume, mis eeldavad, et keegi või miski meist väljaspool tekitab meis illusiooni igapäevasest tegelikkusest. Juba see, et see keegi või miski on väljaspool meid, tähendab, et välismaailma pole olemas meile tuttaval kujul, mitte ei puudu välismaailm täielikult.

Vaatame nüüd, kui hästi on põhjendatud vaade, et miski väljaspool meid loob meile eksitava pildi maailmast. Kui see on miski materiaalne, nagu arvuti, millega me ühendatud oleme, siis on selle hüpoteesi osa, et leiduvad sellised materiaalsed objektid. Kuna hüpotees, et lisaks muudele materiaalsetele objektidele on olemas arvutid, mis on nii võimsad, et nendega on võimalik simuleeritud reaalsust luua, eeldab rohkemaid objekte, kui hüpotees, et lisaks muudele materiaalsetele objektidele ei eksisteeri selliseid arvuteid, siis on tervemõistuslik hüpotees lihtsam ja vastab paremini Occami habemenoale.

Vaatame nüüd võimalust, ei miski mitte-materiaalne väljaspool meid loob meile maailmast eksitava pildi. Hüpotees meile täiesti tundmatute mitte-materiaalsete olendite või objektide kohta on arusaamatu ja ei seleta midagi. Kui eksisteerib meid pettev deemon, kes vastab mingis kultuuriruumis esinevatele arusaamadele deemonitest, siis eeldab skeptiline stsenaariumi tõesus, et selle kultuuri vaated mitte-materiaalstele jõududele on tõesed ja meil ei pruugi olla alust paremat alust seda tunnistada, kui  teaduslikku maailmavaadet koos eeldusega, et miski või keegi väljaspool meid ei loo meile tegelikkusest eksitavat pilti.

Vaatame nüüd skeptilisi hüpoteese, mis eeldavad, et miski meis endas või miski puht-psühholoogiline loob illusiooni välismaailma olemasolust. Kuna tervemõistuslikud arusaamad eeldavad nii psühholoogiliste kui mitte-psühholoogiliste nähtuste olemasolust, siis on skeptiline hüpotees neist lihtsam.

Vaatame nüüd, kas miski annab meile aluse pigem uskuda keerukat tervemõistusliku teooriat. Skeptilised hüpoteesid on liiga lihtsad ja ei seleta seda, miks psühholoogilised nähtused omavad seda kuju, mida nad omavad. Tervemõistuslik arusaam seletab psüühika normaalset toimimist reageerimisega väliskeskkonna ärritajatele, väliskeskkonnast pärit informatsiooni töötlemisega ja väliskeskkonnal reageerimisega tegutsemise läbi, toimugu see planeeritud või automaatse tegutsemise kujul. Psüühika ebanormaalset toimimist seletab tervemõistuslik arusaam psüühika kõrvalekaldumisega sellest, kuidas normaalne psüühika toimib. See eeldab, et on olemas keha, mille närvisüsteem saab toimida nii normaalsel, kui ka ebanormaalsel viisil.