Vaade, et ühe ja sama predikaadiga elementide hulgal on liikmeid või see hulk on tühi

Vaade, et ühe ja sama predikaadiga elementide hulgal on liikmeid või see hulk on tühi

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama  hulkadest: elementide predikaadiga P hulk on tühi või on elementide predikaadiga P hulgal liikmeid.

Vaatame nüüd hulkade, mis ei kuulu endasse, hulka. Kui nende hulk ei ole tühi, siis tekib küsimus, kas sellesse hulka kuulub ka see hulk ise ja tekib paradoks. Seega on hulkade, mis ei kuulu endasse hulk tühi.

Vaatame nüüd selle, et elementide predikaadiga P hulk on tühi, võimalikke tähendusi. Üks vaaade on see, et kui see hulk on tühi, siis lihtsalt ei leidu elemente predikaadiga P. Teine võimalus on, ei leidu elemente predikaadiga P või on predikaat P ise mitte-standartne. See avab võimaluse, et saab moodustada hulgast erineva kollektsiooni, millega mõnedel elementidel, mille suhe predikaadiga P on keeruline, on suhe, mis erineb klassikalisest kollektsiooni kuuluvusest.  

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Millegi võimaliku kogemine ja fenomenoloogiline võimalikkus

Karmo Talts

 

Vaatame selle tähendust, et kui me kogeme midagi tegelikku, siis me kogeme midagi võimalikku. Vähemalt mõnesid võimalikke objekte on võimalik kogeda.

Vaatame nüüd selle tähendust eba-adekvaatsele kogemusele. Eba-adekvatse kogemuse käigus me ei koge midagi, mis oleks aktuaalselt olemas. (Ka moonutatud kogemuse puhul me ei koge midagi, mis on aktuaalselt olemas päris sellisel kujul.) Seega eba-adekvaatse kogemuse korral kogeme me midagi pelgalt võimalikku.

Vaatame nüüd seda, mis laadi võimalikkusega on tegu. Eba-adekvaatse kogemuse korral me ei pruugi kogeda midagi, mis on nomoloogiliselt või metafüüsiliselt võimalik. Seega leidub lisaks loogilisele, nomoloogilisele ja metafüüsilisele võimalikkusele ka fenomenoloogiline võimalikkus. Fenomenoloogiliselt võimalik on see, mida on võimalik kogeda

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalikud stsenaariumid

Karmo Talts 

 

Vaatame vaate, et teadvusel objektid kuuluvad füüsikaliste süsteemide hulka, seisukohast võimalike stsenaariume. Leidub füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel. On võimalik, et leidub füüsikalisi süsteeme, mis on teadvusel. Ja on võimalik, et need stsenaariumid on kombineeritud.
Vaatame nüüd maailma, kus ei leidu ühtegi füüsikalist süsteemi, mille puhul on võimalik, et süsteem on teadvusel ja milles on võimalik, et mõni füüsikaline süstyeem on teadvusel. Selline maailm peab muutuma, et seal leiduks füüsikalisi süsteeme, mille puhul on võimalik, et need on teadvusel.
Vaatame nüüd võimalust, et selliste füüsikaliste süsteemide tekkimine on selles maailmas vähetõenäoline. See maailm võib pikka aega või alati käituda nagu maailm, milles ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel ja enamik selle maailma kohta käivaid andmeid on kooskõlas hüpoteesiga, et selles maailmas ei ole võimalik, et füüsikalised süsteemid on teadvusel.

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid

Pelgalt kujuteldav võimalikkus, modaalloogika ja mõtte-eksperimendid 

Karmo Talts

 

Vaatame selle, et maagia on võimalik, kujutlemist. See, et see on kujuteldav, ei tähenda tingimata seda, et maagia on tegelikult võimalik. Seega ei pruugi kujuteldav võimalikkus olla tegelik võimalikkus.

Vaatame nüüd selle tähendust tunnetus-vigade jaoks. On võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavat võimalikkust tegelikuks võimalikkuseks ja vastupidi.

Vaatame nüüd modaalloogikat. Modaalloogilised võimalikud maailmad on kooskõlalised maailmad, mille puhul on kujuteldavad, et need on võimalikud. Nende kujuteldav võimalikkus ei taga nende tegelikku võimalikkust. Võimalike maailmade vahelised läbipääsud on kooskõlalised läbipääsud, mille puhul on kujuteldav, et maailmade vahel on sellised läbipääsud. Isegi siis, kui võimalik maailm on ka tegelikult võimalik, võib läbipääs sellest võimalikust maailmast vähemalt ühte teise võimalikku maailma olla pelgalt kujuteldav.

Vaatame nüüd selle tähendust mõtte-eksperimentide jaoks. Mõtte-eksperimente tehes on võimalik teha viga ja pidada pelgalt kujuteldavalt võimalikke stsenaariume tegelikult võimalikeks. Samuti on mõtte-eksperimente kritiseerides võimalik teha viga ja pidada tegelikult võimalikke stsenaariume pelgalt kujuteldavalt võimalikeks.

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus

De dicto ja de re eristus ning võimalikkus 

Karmo Talts

 

Vaatame de dicto ja de re eristamist võimalikkuse enda seisukohast. Kui ma võin panna enda tuppa uue tapeedi, siis leidub minu tuba , mille puhul on võimalik, et selles on uus tapeet. Kui on võimalik, et ma ehitan endale maja, siis on võimalik, et leidub minu maja.

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Moonutatult näimine ja olematu objekti näimine

Karmo Talts

 

Vaatame juhte, kui leidub objekt, mis näib erinev sellest, milline ta tegelikult on. Kui tegelikku objekti x näib iseloomustavat omadus P, kuigi x-i tegelikult ei iseloomusta P, siis leidub x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd illusioone ja hallutsinatsioone. Kui väliskeskkond või psüühiline seisund loob mulje olematust objektist omadusega P, siis ei leidu objekti x, mille puhul näib olevat tegu x-iga predikaadiga P. Seega siis näib, et leidub objekt x, mille puhul on tegu x-iga predikaadiga P.

Vaatame nüüd selle tähendust fenomenoloogilise analüüsi jaoks. Kui me võtame maailma sulgudesse, siis me analüüsime seda, millised objektid näivad leiduvat ja millised predikaadid neil näivad olevat. Selleks, et analüüsida seda, millistena näivad reaalsed objektid, tuleb sulgudesse võtta ainult tegelikud omadused ja säilitada kriitiline teadlikkus selles osas, millised objektid on olemas.

Kujutlemis-intensioon

Kujutlemis-intensioon 

Karmo Talts

 

Võtame kasutusele kujutlemis-intensiooni. Me võime panna kirja, et me kujutleme, et leidub selline ja selline kujuteldav objekt või objektid.

Vaatame nüüd, mida eeldab see, et seda laadi väidetel on tõeväärtus. Selleks peab leiduma midagi, ilma milleta poleks nii, et me kujutleme ühte ja mitte mõnda teist objekti. Samas ei pea selleks leiduma olematuid objekte.

Vaatame nüüd, mille leidumise korral see oleks nii. Selleks, et oleks üldse tõene väide, et me midagi kujutleme, peab leiduma kujutlusi. Selleks, et tagada, et me kujutleme, et leidub konkreetne kujuteldav objekt, on vaja, et selle vähemalt ühel kujutlusel oleks omadused, mis selle tagavad.

Vaatame nüüd de dicto kujutlemise ja de re kujutlemise erinevust. Kui naabril on punane auto ja ma kujutlen, mis oleks siis, kui see auto oleks roheline, siis leidub naabri auto, mille puhul ma kujutlen, et see on roheline. Kui ma kujutlen, et leidub tiivuline hobune nimega Pegasus, siis ei pruugi leiduda sellist tiivulist hobust.