Sõnade kasutus fiktsionaalsetest objektidest rääkimisel

Sõnade kasutus fiktsionaalsetest objektidest rääkimisel

Karmo Talts

 

Vaatame, kas me kasutame sõna "Pegasus" ühe tiivulise hobuse nimena. Ühelegi tiivulisele hobusele pole nimeks pandud Pegasus, seega see pole nii.

Vaatame, millised võimalikud tõlgendused see Pegasuse küsimusele avab. Üks neist on see, et ühe tiivulise hobuse Pegasuseks kutsumine on osa fiktsioonist, mille järgi see tiivuline hobune osales teatud sündmustes. 

Vaatame nüüd järgmist lähenemist: kui miski oleks Pegasus, siis see oleks tiivuline. See tähendab, et sõna "Pegasus" kasutatakse antud juhul üldmõistena.

Vaatame, kas leidub argumente selle kasuks, et sõna "Pegasus" kasutatakse mõnikord üldmõistena. Kui keegi meile midagi Pegasusest räägib, saame me aru, millest meile räägitakse. Selleks, et mõista, millest meile räägitakse siis, kui meile räägitakse olematutest objektidest, on vaja aru saada, milliste objektidega oleks tegu siis,kui need objektid oleks olemas. Selleks on vaja aru saada, millised objektid käiks kasutatavate mõistete alla ja selleks peab olema neil mõistetel mingil määral defineeritud tähendus, sest pole olemas tiivulist hobust, kelle kohta me teame, et selle nimi on Pegasus. Seega on sõna "Pegasus" antud kasutuses teatud piirini defineeritud ja seega on tegu sõna "Pegasus" kasutamisega üldmõistena.