Tõde ja protsessid, mis teevad väite tõeseks

Tõde ja protsessid, mis teevad väite tõeseks

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise vaate tõele: P on tõene siis, kui toimuvad protsessid, mille tagajärjel on nii, et P. Näiteks on väide „lumi on valge“ tõene sellpärast, et toimuvad protsessid, mille tagajärjel leidub valget lund.

Vaatame nüüd väidet „väide „lumi on valge“ on tõene“. See väide on tõene sellepärast, et toimuvad protsessid, mille tagajärjel leidub tõene väide „lumi on valge“.

Võrdleme nüüd väiteid „väide „lumi on valge“ on tõene“ ja „see väide on väär“. Toimuvad protsessid, mille tagajärjel on lumi on valge ja toimuvad protsessid, mille tagajärjel leidub tõene väide „lumi on valge“. Esimese tõesuse kutsuvad esile füüsikalised protsessid, teise füüsikalised protsessid koos protsessidega, mille tagajärjel me selle tõese väite sõnastamiseni jõuame. Väite „see väide on väär“ puhul ei eksisteeri väite sõnastamisest sõltumatuid protsesse, mille tagajärjel eksisteerib väide „see väide on väär“ ja selle omadused.

Vaatame nüüd väärasid väiteid. Kui me eksime ja sõnastame väära väite P, siis toimuvad protsessid, mille tagajärjel me eksisime ja sõnastame P, kuigi pole nii, et P. Kui me valetame, siis toimuvad protsessid, mille tagajärjel me tahtlikult sõnastame P, kuigi pole nii, et P. Valetajalause puhul ei toimu kumbagi.

Võtame nüüd oma tulemused kokku. Valetajalaus puhul puuduvad protsessid, mis oleks sõltumatud valetajalause sõnastamisest ja teeks valetajalause tõeseks.  Samuti puuduvad protsessid, mis kutsuks esile eksituse tõttu valetajalause sõnastamise või tahtlikult väära väite sõnastamise. Seega puudub valetajalausel tõeväärtus.