Paradoksid, mille puhul nii väitest, kui ka väite eitusest järeldub vasturääkivus
Karmo Talts
Vaatame paradokse, mille puhul nii väitest, kui ka väite eitusest järeldub vasturääkivus. Kui me ei tunnista vasturääkivusi, siis on üks võimalus paradokse lahendada lükata tagasi eituse sissetoomine -mõnikord siis, kui väitest järeldub vasturääkivus, ei ole väite eitusel kõige kõrgem tõeväärtus.
Vaatame nüüd mõningaid võimalusi väidete, mille puhul järeldub vasturääkivus nii väitest, kui ka väite eitusest, käsitlemiseks. Üks neist on mitte-monotoonne lähenemine. Normaaljuhul on väide siis, kui väitest järeldub vasturääkivus, väär. Paradoksaalsel juhul see nii pole ja me ei tea paradoksaalsete väidete tõeväärtust.
Vaatame nüüd rohkem kui kahe tõeväärtusega tunnistamisega seotud võimalusi. Kui väitest järeldub vasturääkivus, siis väitel pole kõige kõrgem tõeväärtus. Kui väite eitusest järeldub vasturääkivus, siis pole ka väite eitusel kõige kõrgem tõeväärtus. Seega me peame väite ja väite eituse tõeväärtuse tegema kindlaks teiste vahenditega või kokku leppima, et väitel ja väite eitusel on neil juhtudel tõeväärtus, mis jääb tõeväärtuste skaala keskele.
No comments:
Post a Comment