Turg ja andekatele indiviididele suunatud tooted

See postitus kaudselt haakub sellega https://dialoogid2.blogspot.com/2025/08/inimeste-vajaduste-rahuldamine-ning.html Igal juhul võite selle postituse all sildil "majandus" klõpsida.

 

Turg ja andekatele indiviididele suunatud tooted

Karmo Talts

 

Vaatame turu ja andekatele indiviididele suunatud toodete suhteid. Kuna andekaid indiviide on vähe, siis toodete, mida soovivad omandada andekad indiviidid, järele on igal juhul väike nõudlus.

Vaatame nüüd andekate indiviidide käes olevat raha. Eeldusel, et kõik andekad indiviidid pole jõukad, on see nõudlus veel väiksem, kui see oleks vastasel juhul.

Vaatame nüüd selle tähtsust toodete tootmise ja arendamise jaoks andekate indiviidide tarvis. Kuna selliste toodete järgi on väga väike nõudlus, siis neid arendatakse ja toodetakse vähe.

 

Mõistete, mille abil pole võimalik maailma ilma vasturääkivusse sattumata kirjeldada, abil sõnastatud väidete tõeväärtus

Mõistete, mille abil pole võimalik maailma ilma vasturääkivusse sattumata kirjeldada, abil sõnastatud väidete tõeväärtus

Karmo Talts

 

Vaatame küsimust, kas mõistete, mille abil pole võimalik maailma ilma vasturääkivusse sattumata kirjeldada, abil sõnastatud väidetel on mõnikord klassikalisest erinevad tõeväärtused. Kui me võtame omaks vaate, et P on tõene parajasti siis, kui P ja P-st ei järeldu vasturääkivus, siis on kõigil väidetel, millest järeldub vasturääkivus, tõeväärtus ainult väär.

See, et väitest ei järeldu vasturääkivus, ja tõde

See, et väitest ei järeldu vasturääkivus, ja tõde

Karmo Talts

 

Vaatame väidet „P on tõene parajasti siis, kui P ja P-st ei järeldu vasturääkivus“. Kuna klassikalises loogikas pole vasturääkivused lubatud, siis on see väide klassikalise loogika järgi juhul, kui skeem „P on tõene parajasti siis, kui P“ on tõene, samuti tõene.

Rakendame nüüd oma tulemusi valetajalausele. Väide „see väide on väär“ on tõene parajasti siis, kui see väide on väär ja väitest „see väide on väär“ ei järeldu vasturääkivus.

Sõnastame nüüd selle väite kontrapositsiooni.   See väide pole väär või väitest „see väide on väär“ järeldub vasturääkivus parajasti siis, kui väide „see väide on väär“ pole tõene. Seega selleks, et valetajalause poleks tõene, pole tingimata tarvis, et valetajalause poleks väär. Piisab sellest, et valetajalausest järeldub vasturääkivus.

Vasturääkivused andmetes ja nõrgendamise piiramine

Vasturääkivused andmetes ja nõrgendamise piiramine

Karmo Talts 

 

Vaatame vasturääkivusi sisaldavaid eeldusi. Neist järeldub suvaline järeldus ja selle järelduse tuletamiseks saab kasutada vasturääkivaid eeldussi ennast koos neist eeldustest tulenevate järeldustega. Seega on üks viis vasturääkivustega andmetes toime tulemiseks nõrgendamise piiramine juhul, kui uued eeldused räägivad vanadele vastu.

Vaatame nüüd kõige lihtsamat viisi nõrgendamise piiramiseks. Kui me lisame eeldustele olemasoleva eelduse eituse või eelduse, mille eitus juba sisaldub meie eeldustes, siis me võtame tagasi mõlemast eeldusest tulenevad järeldused.

Tühjad tõed ja valetaja paradoks

    Tühjad tõed ja valetaja paradoks

    Karmo Talts

 

Vaatame väidet „väide „lumi on sinine“ on tõene parajasti siis, kui lumi on sinine“ eelduse, et lumi pole sinine, seisukohast. See väide on tühjalt tõene.

Vaatame nüüd väidet „väide „lumi on valge“ on väär parajasti siis, kui lumi pole valge“ eelduse, et lumi on valge, seisukohast. See väide on samuti tühjalt tõene.

Vaatame nüüd selle tähtsust tugevdatud valetaja paradoksi jaoks. Isegi siis, kui väide „see väide pole tõene“ pole tõene, on väide „väide „see väide pole tõene“ on tõene parajasti, siis kui see väide pole tõene“ tõene. See aga viib paradoksaalse tulemuseni.

Vaatame nüüd, mida oleks valetaja paradoksi lahendamiseks vaja. Selleks oleks vaja loogikat, kus väide „P on tõene parajasti siis, kui P“ pole juhul, kui P pole tõene, tõene.

Veel valetaja paradoksist

Veel valetaja paradoksist

Karmo Talts

 

Vaatame, kuidas suhtuvad teineteisesse valetajalause ja väide, et valetajalause on väär. Mõlemad väited väidavad, et valetajalause on väär, st. et valetajalause puhul on väide ja selle sama väite väärust väitev väide ekvivalentsed.

Sõnastame nüüd sellest lähtuva piirangu Tarski skeemile. Kui pole nii, et P, parajasti siis, kui P on väär, siis P on tõene parajasti siis, kui P.

Loogika, kus vasturääkivuse seadus on kujul "väide ei saa korraga olla väär ja mitte-olla väär" ja paradoksaalsed väited

Loogika, kus vasturääkivuse seadus on kujul "väide ei saa korraga olla väär ja mitte-olla väär" ja paradoksaalsed väited

Karmo Talts

 

Vaatame kahekordse eituse sissetoomist loogika, kus vasturääkivuse seadus on kujul "väide ei saa korraga olla väär ja mitte-olla väär" seisukohast. Kui väide on väär, siis saab sisse tuua kolmekordse eituse. Kahekordse eituse sissetoomine eeldab, et lubatud pole ka see, kui väide on korraga tõene ja väär.

Vaatame nüüd tõestamist absurdini viimise abil. Kui väite eitusest järeldub, et väide korraga on väär ja pole väär, siis me oleme tõestanud, et väite eitus on absurdne. 

Vaatame nüüd klassikalise loogika seisukohast paradoksaalseid väiteid meie uuritava loogika seisukohast. Selle, et väitest järeldub väärus, tõestamine ei tõesta väite absurdsust. Seega ei tõesta see, et väitest ja väite eitusest mõlemast järeldub väärus, seda, et väide ja väite eitus mõlemad on absurdsed. Seega ei tõesta see, et väitest ja väite eitusest mõlemast järeldub väärus, seda, et väide on korraga tõene ja väär.

Osutus ja objektide vaheline sarnasus

Osutus ja objektide vaheline sarnasus

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama mõistete osutusest: mõiste alla kuuluvad kõik meile tuttavad objektid, mille kohta me seda mõistet kasutame, ja objektid, mis on nende objektidega sarnased.

Vaatame nüüd, kuidas mõiste kasutamine objektide, millega me alles nüüd kokku puutume, kohta käib. Iseenesest on see ebamäärane, kas objekt on piisavalt sarnane objektidega, mida me juba loeme mõiste alla kuuluvaks, ja me otsustame seda mõiste kasutamise käigus. Kui kaks indiviidi puutuvad kokku uue objektiga ja üks neist loeb selle mõiste alla kuuluvaks ja teine mitte, siis kasutavad nad mõistet erinevalt. Kui indiviid muudab oma arvamust selle kohta, kas objekt, mille kohta ta varem on otsustanud mõistet kasutada, kuulub mõiste alla või kui indiviid muudab oma arvamust selle kohta, kas objekt, mille kohta ta varem on otsustanud mõistet mitte kasutada, kuulub mõiste alla, siis indiviid muudab seda, kuidas ta mõistet kasutab.

Tõde ja väidetele viitamine

Tõde ja väidetele viitamine

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama tõest: kui P ei väida midagi väidete tõeväärtuste kohta, siis P on tõene parajasti siis, kui P

Laiendame nüüd seda arusaama. Kui P väidab midagi väite, mis ise ei väida midagi mõne väite tõeväärtuse kohta, tõeväärtuse kohta, siis on P tõene parajasti siis, kui P.

Laiendame nüüd seda arusaama veelgi. Kui P väidab midagi väite, mis väidab midagi mõne väite tõeväärtuse kohta, tõeväärtuse kohta ja üksteisele viitavad väited moodustavad ahela, milles on lüli, mis ei väida midagi mõne väite tõeväärtuse kohta, siis on P tõene parajasti siis, kui P.

Hästi defineeritud ja ebamäärased predikaadid

Hästi defineeritud ja ebamäärased predikaadid

Karmo Talts

 

Sõnastame järgmise arusaama selle kohta, kuidas hästi defineeritud predikaate eristada ebamäärastest predikaatidest: P on hästi defineeritud predikaat siis, kui on selge, missuguste teiste konkreetsete predikaatide omamise korral on välistatud see, et objektil on predikaat P.

Vaatame nüüd predikaate, nagu Kiilas jne. Pole selge, millised juuksekarvade arvud välistavad selle, et keegi on kiilas jne. Seega on sellised predikaadid ebamäärased.

Vaatame nüüd predikaate nagu Kuulub hulka, On tõene jne. Sellisete predikaatide omamist välistavad predikaadid Ei kuulu hulka, Pole tõene jne. on puhtabstraktsed ja ei ütle milliste konkreetsete predikaatide omamine välistab selle, et element kuulub hulka, et väide on tõene jne. Seega on ka predikaadid nagu Kuulub hulka, On tõene jne. ebamäärased.