Töö ja kasumihankimise väärtus

 

    Töö ja kasumihankimise väärtus

                Karmo Talts

 

Vaatame töö ja väärtuste suhet töövilja vajalikkuse seisukohast. Kui töövili pole vajalik, siis pole tööl väärtust.

Laiendame nüüd need tulemused kasumiteenimisele. Kui hangitud kasum pole vajalik, siis pole kasumi hankimisel väärtust.

Vaatame nüüd, miks kapitalismi tingimustes on ilmsem see, et töö võib olla väärtusetu, kui see, et kasumiteenimine võib olla väärtusetu. Osa tööviljast on mittevajalik neile, kellel on raha tarbida. Sellise töövilja järgi pole nõudlust ja juhul, kui selline töövili kujutab endast tooteid, siis on tegemist millegagi, mis nähtaval kujul kasutult laos vedeleb.

Vaatame nüüd seda, kas sellised tooted on ka tegelikult mittevajalikud. Osa sellisest toodetest oleks vajalikud neile, kellel pole raha nende toodete hankimiseks.

Vaatame nüüd töövilja, mis on vajalik neile, kellel on raha tarbida. Sellistel toodetel ja teenustel on hind.

Vaatame nüüd raha väärtust. Näiliselt on raha väärt nii palju, kui selle eest on võimalik tarbida. Tegelikult on raha vajalik neile, kes raha olemasolu korral selle eest ka tõesti tarbiks. Raha väärtuse suhtelisuse mitte märkamise tõttu tekib illusioon, et raha, mille eest reaalselt ei tarbita, on raha omaniku jaoks sama väärtuslik, kui need tooted ja teenused, mida selle raha eest saaks tarbida.

Vaatame nüüd, kas raha on selle tõttu väärtuslik, et rahaga saab teha raha. Selle osa rahast, mida raha eest tehakse ja mille eest ei tarbita, väärtus raha tegija jaoks on illusoorne. Seega määral, mil raha abil tehtud raha kujutab endast raha, mille eest ei tarbita, on see illusioon, et rahale annab väärtuse raha, mida selle raha abil tehakse.