Raha ostujõud ja hindade langetamine

 

Raha ostujõud ja hindade langetamine

Karmo Talts

 

Uurin selles töös raha ostujõu ja hindade langetamise suhet. Selleks uurin raha ostujõu erinevust Nõukogude Liidus ja kapitalistlikes majandussüsteemides, eesmärgiga eristada raha ostujõud kõigi saadaolevate toodete ja teenuste suhtes raha ostujõust konkreetsete toodete ja teenuste suhtes. Seejärel analüüsin raha ostujõudu konkreetsete toodete ja teenuste segmentide suhtes, et uurida, kas vaesematele tarbijatele suunatud madalakvaliteediliste toodete ja teenuste hinna langetamine mõjutab teiste tarbijarühmade käitumist.

Uurime raha ostujõudu Nõukogude Liidus. Kuna hinnad olid odavad, siis oli rahal suur ostujõud. Samas oli toodete ja teenuste valik väike, ehk siis suure ostujõuga raha eest polnud suurt midagi osta.  Uurime, kuidas seda näilist paradoksi seletada.

Kui kõiki neid tooteid ja teenused, mida pakuti Nõukogude Liidus, pakutaks teises majandussüsteemis sama hinnaga, aga turul on ka teisi tooteid ja teenuseid, mis on kallimad, siis me ei loeks raha ostujõudu suureks. Seega tavaliselt räägime me siis, kui me räägime raha ostujõust, raha ostujõust kõigi saada olevate toodete ja teenuste suhtes.

Uurime nüüd raha ostujõudu toodete ja teenuste segmentide suhtes. Kui mingit liiki toodete või teenuste hind on odav, siis on raha ostujõud selle kauba- või teenuste segmendi suhtes suur.

Uurime nüüd toodete ja teenuste segmente lähemalt. Kuigi ühtelaadi kaubad või teenused kuuluvad samasse segmenti, siis ei ole sama segmendi toodetel samad tarbijad. Näiteks ostavad kõrgema kvaliteediga ja madalama kvaliteediga tooteid erinevad tarbijad. Nii on kauba- ja teenusesegmentidel erinevate tarbijatega alamsegmendid.

Uurime nüüd viimase tõsiasja tähendust raha ostujõu jaoks. Kui mingit toodet või teenust pakutakse odavamalt, siis see mõjutab raha ostujõudu toodete või teenuste segmendi kindlale tarbijarühmale suunatud alamsegmendis, millesse antud toode või teenus kuulub. See, kas madalama kvaliteediga kauba hinna langetamine mõjutab kõrgema kvaliteediga kauba tarbimist, sõltub sellest, kas tarbija on nõus tegema järeleandmisi toote või teenuse kvaliteedis madalama hinna nimel. Kui see nii ei ole, siis ei mõjuta madalamakvaliteediliste toodete ja teenuste hinna langetamine seda milliseid tooteid ja teenuseid tarbivad suhteliselt jõukate tarbijarühmade esindajad nii kaua, kui langetatakse ainult madalama kvaliteediga toodete ja teenuste hindu. Seda võib teha mitmesugustel eesmärkidel, mille hulka kuulub kõige vaesemate inimeste elu kergendamine. 

Uurisin selles töös raha ostujõu ja hindade langetamise suhet. Leidsin, et raha ostujõud kõigi saadaolevate toodete ja teenuste suhtes ei ole seesama asi, kui raha ostujõud konkreetsete toodete ja teenuste suhtes, sest kui kapitalistlikus ühiskonnas oleks nendel toodetele ja teenustel, mida oli Nõukogude Liidus saada, sama hind, mis Nõukogude Liidus, siis oleks raha ostujõud kõigi saadaolevate toodete ja teenuste suhtes ikkagi teistsugune, sest tooteid ja teenuseid pakutakse kapitalismis rohkem kui Nõukogude Liidus. Raha ostujõu kohta konkreetsete toote- või teenusesegmentide suhtes leidsin, et tuleb eristada ostujõudu erinevate toote – või teenusesegmentide alamsegmentide suhtes. Kui vaesemale tarbijale suunatud toodete ja teenuste hinna langetamine ei mõjuta teiste tarbijarühmade käitumist, siis vaesemale tarbijale suunatud toodete ja teenuste hinna langetamine mõjutab ainult raha ostujõudu nende toodete ja teenuste suhtes.