Teiste inimeste kogemuse mõistmisest

Umbes aastal 2018 liikusin dialoogide kirjutamisel edasi mõtete väljendamisele artiklivormis. Saagu üks esimestest toona valminud tekstidest selle mälestuseks siia riputatud. 

 

 

Teiste inimeste kogemuse mõistmisest

            Karmo Talts

 

Uurin selles töös teiste inimeste kogemuse mõistmist. Selleks vaatlen kõigepealt teiste inimeste kogemuse mõistmise liike, seejärel aga konflikte, mis tekivad just nende inimeste vahel, kes teatud piirini teineteist mõistavad.

Uurime kahte erinevat teise inimese kogemuse mõistmise liiki. Esimene on mõistmine, millist välismaailma objekti ta kogeb. Me võime näiteks püüda mõista seda, mida keegi vaatab ja saada aru, et ta vaatab kassi. Teine arusaamise viis on sellest arusaamine, milline on teise inimese subjektiivne kogemus. Me võime näiteks püüda mõista, mida teine tunneb, kui ta eksamil läbi kukkus ja saada aru, et ta tunneb pettumust.

Uurime teist tüüpi teise inimese kogemuse mõistmist lähemalt. Nähtavasti saame me sel puhul aru, kuidas tema psüühika toimib ja vähemalt teatud määral on siin mängus arusaamine sellest, kuidas meie enda psüühika toimib. Ka näiteks siis, kui teine kukub läbi meie jaoks vähe olulises õppeaines, siis tema mõistmiseks võime me lähtuda sellest, mida me ise tunneks enda jaoks olulises õppeaines läbi kukkumise puhul.

Uurime nüüd esimest tüüpi teise inimese kogemuse mõistmist. Mis siis, kui teine inimene ei vaatagi meie näite puhul kassi? See, mis teeb tõenäoliseks, et ta vaatab kassi, on see, et meil on inimolenditena tõenäoliselt sarnane psüühika –samas suunas vaadates me mõlemad näeme kassi, kui ta ei vaata mingit muud objekti, mis asub kassi läheduses, siis ta tõenäoliselt vaatab kassi.*

Mõlemat tüüpi mõistmise puhul mängib mingil määral rolli meie arusaam meie enda psüühika toimimisest, esimest tüüpi mõistmise puhul lisanduvad veel arusaamad sellest, kuidas kogemus ja välismaailm on seotud. Uurime nüüd lähemalt ühte ebatavalisemat raskust teiste inimeste kogemuse mõistmisel.

Oletame, et kunstinautija püüab mõista teist kunstinautijat. Võiks arvata, et see on lihtsam, kui mõista kedagi, keda kunst külmaks jätab. Ometi võime põrkuda siin ootamatule takistusele –kui kunstivõõrast inimest jätab kunstinautijale meeldiv või ebameeldiv kunst külmaks, siis teisele kunstinautijale võib meile meeldiv teos olla lausa vastumeelne ja vastupidi.

Uurime seda, kas sellised konfliktid, mis tekivad just nende inimeste vahel, kes teatud piirini teineteist mõistavad, on olulised ka väljaspool kunstiga seotud esteetilisi küsimusi. Need konfliktid puudutavad nii eraelu –paarissuhtes inimesed, kellele on oluline üks ja sama pidulik söömaaeg, võivad näiteks minna tülli selle üle, mida peaks sellel lõunasöögil pakkuma -, kui ka moraali- ja juriidilisi küsimusi –inimesed, kes peavad seksi oluliseks, võivad omada näiteks konfliktseid vaateid sellele, millised vahekordi võib moraalselt lubatavaks või seaduslikuks pidada.

Uurime nüüd seda, kas sellise konflikti puhul on teist võimalik paremini mõista, kui kujutleda, et keegi oleks meie asjassepuutuva otsustusse suhtes negatiivselt meelestatud. Mõtteeksperimenti, kus püüame kujutleda seda, et keegi suhtub negatiivselt meie maitsesse toidu suhtes, on lihtne kasutada teise inimese kogemuse mõistmiseks, kellele meeldib toit, mis meile ei meeldi. Uurime nüüd teistsuguseid näiteid.

Teeme, mõtteeksperimendi ja kujutleme, et keegi mõistab hukka meie maitse kunsti osas või meie moraalsed väärtused. Võimalik, et see tõesti aitab meil mõista teist indiviidi, kelle maitse kunsti osas või väärtused on meie omadega vastandlikud. Samas võib mängu tulla uus tegur –kui me usume, et on olemas õige viis elada või hea maitse, siis näib see, kes mõistab hukka meie meelest universaalselt õiged väärtused või hea maitse, käituvat teisiti, kui see, kes mõistab hukka väärad väärtused või halva maitse.

Uurisin selles töös teiste inimeste kogemuse mõistmist. Jagasin teiste inimeste kogemuse mõistmise selle mõistmiseks, milliseid välismaailma nähtusi nad kogevad ja selle mõistmiseks, missugune on nende subjektiivne kogemus. Leidsin, et mõlemad on seotud iseenda psüühika mõistmisega, esimese puhul tuleb mängu veel arusaam sellest, kuidas kogemus ja välismaailm on seotud. Seejärel uurisin konflikte, mis tekivad just nende indiviidide vahel, kes teatud piirini üksteist mõistavad. Leidsin, et teiste inimeste kogemust on lihtsam siis mõista, kui see ei ole vastuolus maitsega, mida me heaks peame, või meie  arusaamaga sellest, kuidas on universaalselt õige elada.

 

*Lisaks võimalusele, et teine inimene vaatab mingit teist kassi läheduses olevat objekti, lisandub vähetõenäoline võimalus, et ühel meist on hallutsinatsioonid.