Kunstnik ja publik

Mahu tõttu raamatust välja jäänud dialoog. 

 

Kunstnik ja publik

Karmo Talts
    
Kunstnik: Kuidas ma saaksin küll ennast tunnetada?
Hääl: Aga mis siin rasket on?
Kunstnik: Ma ei saavuta ju enda suhtes vajalikku distantsi. Ja kes sa oled selline?
Hääl: Tunnetaja ja tema võimetuse ennast tunnetada sünteesiks on publik.
Kunstnik: Ah et siis publik tunnetab mind?
Publik: Just ja see ma olengi.
Kunstnik: Aga mis siis publikut kõrgemal tasemel eitab?
Publik: Kas sul siis kunagi pole olnud tunnet, et publikul jääb midagi puudu?
Kunstnik: Tõsi. Publik jälle on mulle liiga kauge ja mõned intiimsemad jooned minu juures jäävad talle tundmata.
Publik: Jälle on süntees abiks –sa pead oma eneseväljendust arendama, siis jõuavad ka need sinu küljed publikuni.
Kunstnik: Kas siis sellega meie vastuolu on lõplikult ületatud?
Publik: Oh ei. See, mida sa väljendad, ei pruugi ju publikule meeldida.
Kunstnik: Ma vist tean ka selle vastu rohtu. Publik peab end harima, et olla valmis hindama seda, kuidas sõnum edasi on antud. Isegi siis kui talle sõnum ei meeldi.
Publik: Just.
Kunstnik: Kas oleme siis rahu sõlminud?
Publik: Elu pole kunagi nii lihtne. Publiku liikmed osalevad ka muudes ühiskondlikes suhetes väljaspool loovkultuuri oma.
Kunstnik: Nii võib näiteks ideoloogia publiku kunstnike vastu üles keerata?
Publik: See on tõesti üks näide muude ühiskondlike suhete mõjust meie suhtele, hea kaaslane kunstis.