Muutuva reaalsuse ja aeglaselt muutuva mõtlemise dialektika

2019/2020 kirjutatud tekst

 

Muutuva reaalsuse ja aeglaselt muutuva mõtlemise dialektika

Karmo Talts

Uurime muutuva reaalsuse ja mõtlemise vastuolu dialektiliselt. Isegi siis, kui meie mõtted on adekvaatsed, ei tähenda tegelikkuse muutumine automaatselt meie mõtlemise muutust ja seega tekib vastuolu meie minevikus adekvaatsete mõtete ja muutunud tegelikkuse vahel.
Sünteesime nüüd mõtlemise ja muutunud tegelikkuse. Selleks sünteesiks on muutunud mõtlemine, mis vastab muutunud tegelikkusele.
Püüame nüüd seda sünteesi eitada. Esmapilgul on selliseks eituseks uued muutused tegelikkuses, aga tegemist ei ole eitusega uuel tasandil, sest seni adekvaatse mõtlemise ja muutunud maailma vastuolu on meile juba tuttav. Küll aga on kõrgema järgu eitus see, kui meie mõtlemine ei suuda piisavalt kiiresti muutuda, jäädes osaliselt ikkagi ebaadekvaatseks.
Püüame nüüd sünteesida aeglaselt areneva mõtlemise ja kiiresti muutuva tegelikkuse. Selleks sünteesiks võiks olla skepsis vähem abstraktsete ideede suhtes, sest tegelikkuse osad muutuvad kiiremini, kui tegelikkuses esinevad regulaarsused ja abstraktsemad adekvaatsed ideed vastavad tegelikkuses esinevatele regulaarsustele.
Muidugi on võimalik, et muutub ka see, kui sageli ilmnevad väiksema regulaarsusega ilmnevad nähtused ja me peame oleme veelgi skeptilisemad ideede suhtes, mis ei ole väga kõrge abstraktsuse astmega. Küsimus, kas võib muutuda ka see, kui sageli ilmnevad seni kõige regulaarsemalt ilmnevad nähtused ja seega tuleb olla skeptiline olla ka kõige abstraktsemate ideede, mis on seni adekvaatsed, suhtes, on miski, mille tõenäosust on võimatu hinnata, sest tõenäosuse hindamine ise lähtub sellest, et leidub nähtusi, mis ilmnevad praktiliselt alati.