Kas see, kellel on õigustatud tõene uskumus, normaaljuhul teab seda, mida ta usub?

Kas see, kellel on õigustatud tõene uskumus, normaaljuhul teab seda, mida ta usub? 

Karmo Talts

Sõnastame hüpoteesi, et normaaljuhul siis, kui meil on õigustatud tõene uskumus, et P, siis me teame, et P.
Vaatame nüüd skeptilisi stsenaariume. Kui normaaljuhul ei sisenda teadvusega objektidele deemon nende tajusid, teadvusega objektid ei ole ajud tõrres jne., siis enamik teadvusega objekte teab tervet rida fakte meeleandmete põhjal.
Vaatame nüüd võimalust, et normaaljuhul on teadvusega objekt mõnes skeptilise stsenaariumi kirjeldatud olukorras. Sellised stsenaariumid on väga erineva detailsuse astmega. Näiteks on kurja deemoni stsenaariumi puhul ebaselge, kust pärinevad deemonid, kust pärinevad meie vaimud ja kuidas need üksteist mõjutada saavad. Seega on ka ebaselge millises olukorras on normaaljuhul teadvusega objektid üldse ja millises olukorras on normaaljuhul teadvusega objektid, kes pole deemonid.
Vaatame nüüd ajud tõrres stsenaariumi. See on palju detailsem ja on selge, et teadvus ei saanud tekkida ajudel tõrres, sest enne kui ehitati tõrred ja ajude manipuleerimiseks vajalikud seadmed ja ajud tõrde panid, pidid olema olema olemas ajudega olendid, kelle hulgas on hull teadlane ja kellest vähemalt ühe aju tõrde panid.
Käsitleme nüüd normaaljuhuna juhte, mis esinevad sagedamini, kui ebanormaalsed juhud. Sel juhul siis, kui teadvusega objektid, kes kujutavad endast tõrde pandud ajusid, moodustavad kõigist objektidest, mis on iial teadvusel olnud, suurema osa, siis enamik teadvusega objekte ei tea meeleandmete põhjal fakte.