Individuaalse moraali eksplitseerimine

Raamatust mahu tõttu välja jäänud dialoog

 

Individuaalse moraali eksplitseerimine

Karmo Talts

Objektivist: See oli küll muret tekitav vestlus, mida kõrvallauas peeti.
Looja: Kuidas see siis muret tekitav oli?
Objektivist: Subjektiivsuse kuulutamine truuduseks oma individuaalsetele vaadetele.
Looja: Aga võibolla nad lihtsalt jätsid objektiivsusele selle õige koha –faktidesse, mitte väärtustesse puutuva koha.
Objektivist: Sa siis jätad tollele individualistile õiguse?
Looja: Noh, tema vaade nõuab täpsustamist. Mis siis kui inimesel polegi selgelt sõnastatud väärtusi?
Objektivist: Nii et tema vaade kehtib ainult nende kohta, kellel juba on väärtused? Ja teised jätab see moraalses kuristiku ette?
Looja: Ma ei oleks selles üldse kindel. Lõppude lõpuks inimesed kogevad mõnesid tegusid moraalset rahuldust pakkuvate või heade tegudena.
Objektivist: Kui pole olemas objektiivseid tundeid, siis pole ka subjektiivsed? On lihtsalt kellegi individuaalsed tunded?
Looja: Noh, sellised tunded saadavad väikest osa tegudest. Seega ainult tunnetele siin peatuma ei saa jääda.
Objektivist: Aga kui tunded viivad meid vaid osa maad üle kuristiku, siis mis kuidas me teisele poole jõuame?
Looja: Saab ju analüüsida, mida me moraalset rahuldust pakkuvate tegude sooritamise puhul õieti saavutame. 
Objektivist: Ja siis saab seda alati taotleda?
Looja: Just.
Objektivist: Olen üllatunud, et sinusugune kunstnik eelistab analüüsi loomisele.
Looja: Ma ei ole üldse kindel, kas sa loojatest aru saad. Looja interpreteerib maailma mingil viisil ja väljendab seda oma loomingus.
Objektivist: Inimene saab siis talle moraalset rahuldust pakkuvaid tegusid mitmeti interpreteerida? Ja sellega ta mingil määral loob oma individuaalse moraali.
Looja: Just. Aga nüüd pakuks mulle rahulolu sulle välja teha, semu.