Millegi keelevälise kohta käivad väited ja tõde

Millegi keelevälise kohta käivad väited ja tõde

Karmo Talts

 

Vaatame Tarski näidet valge lume kohta käiva väite tõesuse kohta. Väide, et lumi on valge, käib objektide tajutavate omaduste kohta. Seega võib konkreetne näide olla adekvaatne ka siis, kui väited, mis ei käi objektide tajutavate omaduste kohta, ei oma samu tõetingimusi. Piisab sellest, et väide, mis omistab x-le tajutava omaduse y on tõene parajasti siis, kui x-l on tajutav omadus y.

Vaatame nüüd väidet, et väide "lumelt peegelduval valgusel on selline ja selline lainepikkus" on tõene parajasti siis, kui lumelt peegelduval valgusel on selline ja selline lainepikkus. Selle väite tõesuseks piisab sellest, kui väide, mis omistab x-le füüsikalise omaduse y on tõene parajasti siis, kui x-l on füüsikaline omadus y.

Vaatame nüüd võimalust, et nii füüsikaliste, kui ka tajutavate omaduste kohta käivatel väidetel on samad tõetingimused. Siis saab defineerida tõetingimused nende väidete  kohta käivate väidete, nende väidete kohta käivate väidete kohta käivate väidete jne. jaoks.

Vaatame nüüd, kas leidub põhjendus, miks ei peaks paradoksaalsete väidete jaoks kehtima need samad tõetingimused. Me ei saa paradoksaalsete väidete tõeväärtust teha kindlaks meelte või füüsikateaduse meetodite abil, ega tuletades nende tõeväärtust väidete, mille ahelal on viimane lüli, mille tõeväärtuse saab meelte või  füüsikateaduse meetodite abil kindlaks teha, tõeväärtustest.

Vaatame nüüd ühte teist võimalust. Kõigil väidetel on samad tõetingimused ja paradoksaalsete väidete tõeväärtust ei saa kindlaks teha, sest kindlaks saab teha ainult nende väidete tõeväärtuse, mis kuuluvad väidete ahelasse, mille viimane lüli käib millegi keelevälise kohta.