Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid

Negatiivsete predikaatide olemasolu küsimus ja paradoksaalsed predikaadid 

Karmo Talts 

 

Vaatame negatiivseid predikaate kõrgema järgu loogikate seisukohast. Me ei pea eeldama, et leidub predikaat mitte-P ja küsima, millistele objektidele see rakendub, vaid võime sama hästi ka eeldada, et leidub predikaat P ja küsida, millistele objektidele see ei rakendu.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest teisest vaatekohast Russelli hulk. Russelli hulk ei tõesta, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodustada hulka kõigist elementidest predikaadiga P, vaid tõestab seda, et leidub vähemalt üks predikaat P, mille puhul ei saa moodusta hulka kõigist elementidest ilma predikaadita P.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast heterloogilisuse mõiste. Kuna enda kohta mitte käimine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte-rakendumine, siis heteroloogilisuse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaadi rakendumine.

Vaatame nüüd, kuidas paistab sellest vaatekohast vääruse mõiste. Kuna tõesuse puudumine ei ole predikaadi rakendumine, vaid on predikaadi mitte rakendumine, siis vääruse mõiste definitsioon eeldab vigaselt, et predikaadi mitte-rakendumine on predikaat.

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Välistatud kolmanda seadus, võimalikkus ja kooskõlalisus

Karmo Talts

 

Uurime välistatud kolmanda seadust modaalsuse "võimalik" seisukohast. Kui P on tõene või väär, siis on võimalik, et P on tõene või on võimalik, et P on väär.
Vaatame nüüd selle kontrapositsiooni. Kui pole võimalik, et P on tõene ja pole võimalik, et P on väär, siis P pole tõene ega väär.
Vaatame nüüd, kas seda, et mõlemad on võimatud, saab põhjendada. Kui me mõistame võimalikke maailmu kooskkõlaliste kirjeldustena, siis on see, et P on tõene ja see, et P on väär, mõlemad võimatud siis, kui P on vigaselt sõnastatud.

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Pragmaatiline vasturääkivuse seadus ja paradoksid

Karmo Talts

 

Sõnastame vasturääkviuse seaduse järgmise pragmaatilise kuju: väite P eitust ja P-d  ei tohi korraga väita, muidu kasutatakse keelt vasturääkivalt.

Vaatame nüüd valetajalauset. Kui ma väidan valetajalauset ja järeldan valetajalausest selle eituse, siis ma järelduste sõnastamise käigus väidan väite, mida ma eelduste sõnastamise käigus olen väitnud, eitust. Seega keele kooskõliselt kasutamiseks ma pean ülds loobuma valetajalause väitmisest või valetajalausest järelduste tegemisest.